Hommikusöök

Janette sisenes suurde söögisaali ning liikus üsna kiire sammuga, juuksed järel lehvimas, Interficio söögilaua poole. Tüdrukul oli hirmus nälg, sest ta polnud ellmisel õhtul midagi söönud ja see andis tunda. Lauas istusid juba kaks õpilast, kellele neiu lausus: "Hommikust ja head isu!" Janette istus lauda ning krabas endale paar võileiba. Neid alla kugistades valas ta endale kõrvitsamahla. Järsku tüdruk leidis, et see kugistamine pole just eriti tore tegevus ning sõi siis natukene aeglasemalt edasi, rõõmus, et kõht ometi väheke täidet saab.

OT: oihh jahh

Sonea kehtias kergelt õlgu ning sõi veel veidi. Kui sinna üks tema vanune tüdruk tuli lausus ta lühidalt "Sonea," ning jäi kuulama mida teised omavahel lobisema hakkavad.

Haylie liikus kiirustades saali poole. Eilne söömatus andis tunda. Ta polnud mitte midagi söönud, ei hommikust, lõunast ega õhtust. Ja nüüd tahtis Haylie kohutavalt süüa. Ta läks Interficio laua juurde,pomises uimase tere ja napsas kandikult piruka. Nämm...lihapirukas... mõtles ta, põsed punnis. Taibates, et ta kugistab liialt, tõmbas Haylie tempo aeglasemaks. Ebaviisakus on liialt viisakas, kuid liiga viisakas on olla halb. meenutas Haylie ema tarkusetera. Ta kallas endale kõrvitsamahla, jõi natuke ja hakkas järgmist pirukat sööma.

"Tean jah," ütles Haylie. "Vycyn-Nervya, kutsu kas mõlemaga või ühega kahest, pole vahet."
Haylie silmitses poissi. Preffu ilmselt. mõtles ta. Ja võttis järgmise piruka.Kõhus valitses ikka tühjus.

"Vycyn-Nervya, mõlemaga või ühega kahest, kuidas soovid." tutvustas Haylie ennast. Uue õpilasena oli palju tutvustamisjama. Lõpetanud piruka, jõi Haylie natuke mahla ja võttis mandariini.

OT: ma loodan et mandariine ikka leidub siin

OT : Ei tead, ei leidu. ma sõin nad kõik ära.

Miseria lõpetas oma õuna ning sõi ka õunasüdamiku ära. Seejärel noogutas ta Vycynile, ütlematta midagi vaid kallas omale kõrvitsamahla ning jõi peekrist natuke.

OT: nali jah selles mõttes et kas neid Deathaniasse tuuakse aga tuuakse nüüd

Haylie noogutas vastu, ja pistis pool mandariini korraga suhu. Kõht tundus sama tühi kui enne. Mandariin kinni pistetud, võtttis Haylie ühe väga suure piruka ja hakkas seda närima, kuid oleks äärepealt oksele hakanud. Haylie ei kannatanud kapsapirukaid. Nina krimpsutades sõi ta selle siiski ära.

Pärast kapsapirukat hakkas Hayliel kõhus keerama. Ohates jõi ta natuke mahla ja tõusis, heites pilgu Funeralile. Märgates, et too teda vaatab, vaatas Haylie kiiresti mujale. Ta sammus suurest saalist välja, puhketoa poole, kuna tal oli vaja üks kodune töö ära teha.