Kohviku uks avanes vaikselt ning sisse astus keegi ronkmustade juustega ning roheliste silmadega tütarlaps. Tellinud endale leti juurest külma apelsinimahla, vaatas ta kohvikus ringi. Näinud Danielit, kõverdus tütarlapse suu kangeks irveks, kui ta kiirelt noormehe vastas laua taga toolil maandus. "Tere," sõnas ta noormehele ning jõi lonksu apelsinimahla. Tal polnud surnuaiavärk veel meelest läinud.