Öösel.. Vaikuses..

Külaline

Enamus õpilasi magasid puhkeruumides rahulikult und, kuid mitte Samara. Tema istus diivanil ning silmitses klaasistunud pilguga kaminas praksuvat sooja leeki, mis puhketoale ainsaks valgusallikaks hetkel oli. Ta hoidis parema käega kinni öösärgile peale tõmmatud hommikumantlit ning teises käes hoidis ta võiõllepudelit. Lõpuks ohkas ta kergelt ning asetas pudeli taas huultele, rüübates sealt paar sõõmu.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Teis Mai 13, 2008 8:11 pm

Taaniel sisenes puhketuppa kergelt hingeldades. Tema rohelised jooksupüksid ja see, et särgita ülakeha higine oli näitas selgelt, et poiss oli just jooksmast tulnud. Poiss ohkas ja tahtis just minna rätikut tooma, kui nägi kedagi diivanil isutmas. Ta enam ei imestanudki, tundes ära Samara. "Miks sa üleval oled?" küsis noormees tõredalt, jäädes tüdruku ette seisma.

Külaline

Samara võpatas järsult, kallates endale kogemata jooki peale. Ta tõusis püsti ning vaatas Taanieli poole. Koheselt peatus ta pilk noormehe paljal ülakehal, kuid ta üritas siiski noormehe nägu silmitseda. "Ja miks sa ei maga ?" küsis tütarlaps vastu, pöörates enda pilgu hetkeks kaminale. Koheselt aga peatus see taas noormehe silmadel.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Teis Mai 13, 2008 8:52 pm

Taaniel viibutas pükstetaskust tõmmatud võlukeppi ja plekk Samara öösärgi rinnaesisel kuivas hetkega. Võlukeppi tagasi taskusse pannes, vastas poiss kaalutletud toonil: "Trenni tegin."

Külaline

Samara pööras pilgu maha, ise hommikumantli hõlmu kinni sidudes. Aeglaselt vajus ta uuesti diivanile istuma, ise justkui valvepositsioonil olles. "Öösel ? Sul vedas, et Mark sind ei näinud," lausus ta vaikselt pead vangutades ning silmi endiselt maas hoides. Millegipärast oli taas kadunud julgus noormehele otsa vaadata.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Teis Mai 13, 2008 9:25 pm

Taaniel vaatas Samara juukseid ja muigas omaette. Tüdruk käitus nagu alandlik teenijaplika. "Kes see Mark veel on?" päris noormees hooletult ja seadis samme poiste magamistoa poole. Ukselävel jäi ta seisma ning pöördus, et Samara vastust kuulda.

Külaline

Samara vaatas noormehele otsa. "Prefekt," sõnas tütarlaps tähtsalt, kuid kummardus seejärel kamina ette ning võttis kätte puuoksa, millega ta tuha sisse ringe joonistama hakkas. Täpselt nii, nagu ta oli kunagi väga ammu Sigatüükas teinud. "Taaniel," alustas lõpuks tütarlaps, ise endiselt seljaga noormehe poole olles. Ta teadis, mida ta öelda tahab, kuid sõnad olid justkui suust pühitud. "Miks sa tegelikult lahkusid ?"

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Nelj Mai 15, 2008 2:36 pm

Taaniel turtsatas. "Prefek või asi," kähvas noormees korra ja hakkas uksest sisse minema. Samara küsimuse peale ta seisatas korraks. "Kust ma lahkusin? Sigatüükast või sinu juurest?" päris noormees vastu ja sulges seejärel enda selja taga ukse. Hoolimata põletavast soovist, Samaraga vestlust jätkata, otsustas Taaniel enne pesemas ära käia.

Külaline

Samara vaatas noormehele järgi, näidates talle vihaselt keskmist sõrme. "Pagana Bismarck ! Ole sa neetud," lausus tütarlaps vihaselt ning virutas jalaga kõvasti vastu diivanijalga. Vaikselt asetas ta pea kätele ning sulges silmad. "Miks ma teda ei vihka ?" küsis ta vaikselt iseendalt.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Reede Mai 16, 2008 3:15 pm

Taaniel tuli tagasi puhketuppa poole tunni pärast. Tema juuksed olid pesemisest märjad aga nüüd oli tal seljas valge varrukateta pluus ja rohelised pikad pidzaamapüksid. "Mõtlesid vastuse välja?" päris poiss pisut üleoleval toonil ja toetus vastu uksepiita. Nüüd seisis ta täpselt niimoodi, et kaminavalguses peesitav Samara teda ei näinud, aga poisile oli Samara nagu peopesa peal.

Külaline

Samara pööras pilgu maha, kui kuulis noormehe häält. "Minu juurest sa lahkusid, sest sa ei armastanud mind tegelikult. Kuid ma ei mõista, miks sa Sigatüükast lahkusid. Kas tõesti Mängu pärast ?" küsis ta ning tõusis püsti. "Ja miks sa mulle ei öelnud, et sa Mark'i sugulane oled ?!" Tütarlapse hääles kõlas taas kibestumine. Turtsatades suundus ta puhvetkapi poole ning kallas endale uue klaasitäie vett, ise noormehe poole seljaga olles ning tusaselt pimedusse jõllitades.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Laup Mai 17, 2008 1:48 pm

"Ah, jälle see armastus," lausus Taaniel tüdinult ja teeskles haigutamist. "Loomulikult, ma olin sinuga nii kaua koos ja seadsin end ohtudesse vaid igavusest. Tegeleikult ma ju ei armastanud sind," ütles poiss tigedalt hääletooniga mis nõretas irooniast. "Mäng oli Mäng ja see ei olnud mu Sigatüükast lahkumise põhjus," ütles noormees piisavalt valjult, et seljaga tema poole seisev Samara kuuleks. Tüdruku viimase, justkui hädapärase porisemise põhjuse peale noormees turtsatas: "Mis ma pean sulle terve oma sugupuu ette loetlema?"

Külaline

Samara vaatas klaasistunud pilguga seina. Koheselt aga haaras ta hommikumantli vahelt võlukepi ning suundus ähvardavalt Taanieli poole, haarates ta kõrist kinni ning surudes ta taas vastu seina. "Sa veel kahetsed seda, Taaniel de Bismarck. Sa ei tunne mind. Sa pole kunagi mind tundnud," lausus tütarlaps, silmad justkui mürki pritsimas. Lõpuks ta aga manas näole laia irvituse. "Aga mina ei armastanud sind ka kunagi. Ma kasutasin sind kõigest ära. Sa olid siiski ju Sigatüüka populaarseim noormees," sõnas neidis kõledalt naeratades, kuid tegelikult rebenes ta hing tuhandes killuks tol hetkel. Tüdruk ju valetas..

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Kolm Mai 21, 2008 1:36 pm

Taaniel lükkas piisavalt jõudu kasutades Samara endast eemale ja hoidis teda täpselt niimoodi kinni, et tüdrukul ei olnud valus aga ta ei saanud ka lahti. "Räägi mida sa tahad. Kaotatud aega ei saa sa kunagi tagasi. Kaotatud inimesi, kellele sa meelega haiget teed ei saa sa tagasi. Sa kaotad kõik kes sinust hoolivad. Ka minu," poiss oli vihaseks saanud. Taanieli puhul väga harva esinev nähtus. Nüüd aga lasi ta tüdruku lahti, vaadates teda pika pilguga mis väljendas ühe korraga kurbust, nukrust, vastikust ja ilmajäämise tunnet. Siis pööras ta ümber ja lahkus kiirelt ning vaikselt puhketoast poiste magamistuppa.

Külaline

Samara vaatas noormehele järele, silmad märjad. "Olgu neetud see päev, mil ma sind kohtasin," lausus tütarlaps kõva häälega Taanielile järgi. Miks ma end nüüd nii armetult tunnen ? küsis ta endalt ning vajus diivanile istuma. Ta vaatas korraks poiste magamistuppa viiva trepi poole, kuid raputas seejärel pead ning vaatas klaasistunud pilguga kaminat, mis mahedalt puhketuba hämaramaks muutis.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Kolm Mai 21, 2008 8:42 pm

Mark astus sisse just hetkel, kui Taaniel oli lahkunud nii, et poiss kuulis Samara monoloogi. "Mis juhtus?" küsis ta Samara kõrvale istudes. "Kellele ma nüüd peksa pean andma?" uuris poiss asjasse veidi huumorit lisades.

Külaline

Samara vaatas Markile otsa, kuid pööras koheselt pilgu ära, tõustes püsti. Ta ei tahtnud noormehe juuresolekul töinama kukkuda. "Sa ei pea kellegile peksa andma. Ma saan hakkama," lausus neidis kangekaelselt, kui ta uue klaasitäie vett endale kallas. "Rääkisin siin just Taanieliga," pomises ta siiski lõpuks, kui ta klaasiga taas Marki juurde suundus ning tema kõrval istet võttis.

Pealkiri: Re: Öösel.. Vaikuses.. Nelj Mai 22, 2008 11:58 am

"Millest?" küsis poiss huvitatult, kuna sai aru, et Samara on endast väljas.

Külaline

Samara tegi käega laia žesti. "Vaidlesime, nagu tavaliselt," lausus tütarlaps ning tõmbas hommikumantli hõlmad tugevamini enda piha ümber. "Ta on nii muutunud. Ja mina veel armastasin teda kunagi," lisas ta ning pööras enda pilgu Markile.

» Vaikuses. .