Kohvikus

OT: võitegi

"Omik." Theo naeratas äsja sisenenud Samarale ja vaatas siis enda ümber ringi, kuna ei osanud midagi ütelda.

OT: Samaa, D E A T H A N I A! siin peaks see kõiki huvitama

OT: Ma segan, ja hea meelega

Rox tuli üle väääga pika aja kohvikusse. Ta ei teadnud ise ka miks, aga ta otsis seltskonda. Ta kõndis ühtede juurde, keda ta kaugelt ära ei tundud ja ütles "Ee, tere, olen Ro.." kuid jättis lause pooleli nähes, kes tüdruk on. Ta vaatas toda paar sekundit suurte silmadega nijng siis liikus kaugemale, eraldi lauda ja istus sinna maha.

Rox ütles pealtnäha väga rahulikul toonil "No räägi.." ning vaatas tollele otse silmadesse. Ta oli suht kindel et too ei teadnud, et räägib vampiiriga.

Rox vaatas vihase pilguga, kuidas Samara rääkis. Kuid see kadus kohe kui too oli oma jutu lõpetanud. Mitte , et Rox enam vihane poles, lihtsalt rahulik "Arvata on, et end eemal hoiad," lausu ta ning irvas laialt ja kihvi paljastavalt "Dumbledore'i õpilane ikka valetama ei hakkaks, ega ju?" Ta klõbistas järjekordselt oma veriste küüntega vastu lauda ja lisas "Noh, vastasel juhul.. ei midagi. Ja nagu näib, tegelikult. Palun! Vabad käed, me pole enam koos.. vist" Rox ei uskund ise kaa, et sellest nii rahulikult räägib sest sisimas oleks ta tahtnud kohe sealsamas valjult nutma hakata.

"Oojaa, kindlasti ei meeldi, preili Printsess.." lausu Rox sama rahulikult. "Väutss, julge oled," lisas ta, kuigi ta polnud midagi oma eelnevast tegevusest ähvardusena mõelnud. Ta lihtsalt oli selline.

Ńüüd läks Rox närvi. Üritades end tagasi hoida rääkis ta järjest valjeneval "Einojahh, ega mina siin mingi lubaja pole, krt keppige üksteist läbi raisk, mind ei koti!" ning tundes, kuidas ta järjekordselt nutma hakkab kiirustas ta kohvikust välja.