Silenda visiit

Roxanne tuli uksele. Ta avas selle ja ütles isikut nägemata "Tere," ning siis nähes seal ühte inimkogu keda ta alguses ära ei tundud ütles ta "Eem, kas saan kudagi abiks olla?" ning uuris toda pikalt. Veidi aja pärast, jubedas kogus ühte tuttavat tüdrukut ära tundes kiljus ta täiest kõrist "SILEDAAAAA!" ning naeratas laialt "Kudas sa siia tagasi said?!?"

Rox ahmis õhku sisse kui Silenda teda kallistas. See tundus deathania inimese kohta kuidagi, südamlik. Ta pomises selle põgenemisjutu peale "Noh, ma võin khh nahkhiirena minema lennata sealt.." ning võttis Silenda käest kinni ning vedas tolle elutoa diivanile istuma. Ta vastas "Markiga.. maiteagi. Kõik käituvad viimasel ajal ei tea mis pärast väga imelikult.."

"Ma ei tea ise kaa täpselt, jalutab toast minema kui ma sisse astun ilma isegi tere ütlemast, Daniel räägib midagi kahtlast tulemüüris, mingeid küsimusi nagu "Miks Mark must parrem on?" ja "kuidas on Mark minust parem?" ja muud sellist. Ja üleüldse, ma ei tea, mulle ei räägita midagi.. Mida , mulle tundub, et ma peaksin teadma," jutustas Rox ning kõndis külmkapi juurde. Tagasi tuli ta kahe kloonitud inimvere pakiga ning loopis ühe Silenda kätte "Tahad kah?" küsis ta "Ma ei tea kas libahundid, noh, verd niisama söövad.."

"Mis uued?" küsis Rox hambaid paki ülemisse äärde lüües.

"Preili Soul, Preili Funeral ja see.. teine Bismarc.. Ma ei tea, pole neid näinud.. Jaaa!! SIGATÜÜKAST SIIA?? Ebaloogiline et Must Isand nad üldse sisse võttis.." lausu Rox ning imes edasi.

"Ma pole näind, teadete tahvlil oli uute nimed kirjas.. Ja sina? Kust sa teada said et siin uued on ja sigatüükast kui pole näind ega nimesid ei tea?" küsis Rox lohakusest verepakki maha pillates. Tollest voolas kõik põrandale ning Rox karjus "Rrraisk!! Teadsa kui hea see on.." kaaludes seda põrandalt üless korjamist ja ikkagi ära joomist.

"Eriti proff oled.." ütles Rox ning võttis klaasi kätte "Noh, tänks," lisas ta igaksjuhuks viisakusest mning jõi edasi.

"Näädsiis, ma pole ainus kohmakas! Teehee!" irvas Roxanne sõbralikult. Ta küsis peale umbes pooleminutilist pausi "Kuule, kas sa saaks.. mulle azkabani kirjeldada? Sellesmõttes et, nujhh, mul on vaja.. on lihtsalt"

"Noh, lihtsalt on.." ütles Rox sellise häälega, et ta Sil aru sai et ta ei hakka midagi täpsustama. Siis see ei pruugigi elust väljaspool vanglat eriti hullem olla.. mõtles ta ning haigutas (vampiirihaigutus, jee) laialt. "No, mingeid.. plaane või midagi kaa on, mida nüüd tagasi tulles ära teha? Muide, elu siinkandis on kuidagi, igavaks jäänd.."

"Ee, see loovutati.. Soneale, kusjuures ta elab nüüd siin samas koos minuga," vastas Rox, "ära mingit lesbisuhet kohe paku, okei?" ning tõusis püsti "Teeks midagi.. huvitavat"

"Mu vampiiriaju otsast otsani tühi selle koha pealt, ma ju igav inimene. Paku ise midagi," ütles Rox

OT: Maiteamaoskansiinainulträäkidasinuga.. "Rääkimine"ütlesRox.. kui typical

OT:ma loodan et ma ei sega

Jeanelle sammus Rox'i maja poole."Pole ammu käinud..."mõtles ta.Ta koputas kergelt uksele.

"Külalised!" ütles Rox Silendale ning hüppas ukse juurde. Ust avades ja Jeanelle'i nähes lausus ta "Näedsa, täpselt sina veel siit seltskonnast puudusidki!" ning lükkas ukse lahti "Teie järel," lausus ta ülepingutavalt viisakalt ning näitas käega selle kohani, kus Silenda istus.

Jeanelle kergitas kulmu."Täpselt mina puudusingi seltskonnast?"ei saanud ta aru.Ta sisenes turtsatades selle ülepingutatud viisakuse peale ning siis vaatas kohta,kus Silenda istus.Ta jäi jahmunult seisma."Sina siin...Aga mida?"poises pooleldi kokutas Jeanelle,kuid siis läks Silendat kallistama.