Tulemüürizz

Rox istus ühel väga päkselisel päeval tulemüüris, päiksevari tooli kõrval verelemas. Kell oli umbes 2 päeval ning õues oli surmavalt palav. Rox kartis et isegi päiksevari seda päikest eemale ei hoia, seega vedeles üksinda tühe letiäärse tooli peal ning jälgis uimaselt kuidas mingi letionu oma jooke ümber ajab.

Tulemüüri tuli neiu kellel oli seljas kaunis roosades toonides kleit ja kellel oli käes ka roosades toonides päikese vari.Ta nimi oli Aleera.Aleera kõndis leti äärde."Palun üks klaasi täis jääkülma jääkubikutega vett.", tellis Aleera palavusest oiates.Ta istus ühele leti äärsele pukile.Ta märkas nüüd ka ühte teist päikesevarjuga tüdrukut."Tere!", tervitas Aleera viisakalt võõrast.

Roxanne jälgis pingsalt igat tüdruku liigutust. Kõigest oli talle aru saada, et too samuti vampiir on. Või nohh, samu liigi varjamisnippe kasutava inimese tunneks ikka ära. Ta klõbistas oma veriste pikkade küüntega vastu lauda ning lausus salakavalalt "Teretere, liigikaaslane.." ning naeratas laialt, nii et ta kihvad välja paistsid. Talle tundus nahkhiirtsikk kohe liiga sarnasena ning ta küsis "Ja su, ämn.. teie nimi on?"

Aleera ehmatus veidi sõna peale liigikaaslane.Ta vaatas hetke tüdrukut.Ta juuksed olid tema enda omadele sarnanevad.Ka näojooned olid veidi sarnased."Aleera Dragulia.", ütles Aleera.Ta silmitses veel tüdrukut.Ta naeratas isegi tuues nähtavale oma kihvad.Korraks muutusid ta pruunid silmad muutusid korra valgeks."Ja teie ise?", päris ikka veidike kohkunud Aleera.

Rox'i vampiirisilmad suurenerid märgatavalt, kui ta kuulis tüdruku nime. "Dragulia?" küsis ta imestunult, sest see oli ta hetkeks surnud ema uue armastuse - kelle too oli leidnud kui Rox oli mingi paarikuune - perekonnanimi. "Ää.." kogeles ta "ee, tsau! ämn.. poolõde?!" ning tõmbas hinge sisse "Rox olen, peaksid mind teadma"

Aleera võõtis oma klaasi ja jõi sellest lonksu.Kui Roxanne ütles poolõde püurskas vesi Aleera suust letile."Mida kuradit?", karjatas Aleera.Ta kuulas ära Roxanne viimase lause."Pole sust kuulnudki.", ütles Aleera suurte silmadega.Tema silmad läksid vaheldumisi pruuniks, valgeks jne.

"Perekonnanimi on Cherry, peaksid olema, juhul kui ikka oled Dragulia.." vasta Rox kulmukortsutuse saatel. Ta vaatas vett, mida too jõi "Sulle tõesti meeldib see pask?" sest ise ta jõi tõesti AINULT verd ja alkoholi.

"Ma olen teadnud, et mu mampsu suri mõni aeg pärast minu sündi ja minu ainsad sugulased on onu ja tema kaks tütart.Muidu jahh, ma olen täiesti ehtne Dragulia.", lausus Aleera silmad ikka vilkumas.Ta jõi nüüd uue lonksu vett kuulates Roxi küsimust."Noo, palava ilmaga ma joon kas vett või väga külma verd.Muidu tavaliselt joon verd, veini ja ka muud alkoholi., vastas Aleera.

Roxanne'i suule venis parastav irve, kui kuulis mida Aleera nende emast rääkis."Sa tead kah, kuidas meie.. ämn.. su ema suri?" ning tiris kotist ühe paki inimverd välja. Sinna hambaid sisse lüües jälgis ta, kas Aleera saab aru, millele ta sihib.

"Ei.Muidu kas sa veel maletad meie ema?", päris Aleera, vaadates klaasis olevid veepinnal ulpivaid jääkuubikuid.

"Ma mitte ainult ei mäleta, ma näen teda igal ajal kui tahan.. enda keldri riiuli peal" vastas Rox ruttu, mõtlemata, milliseid tülisi see tekitada võib. Ta kutsus nipsuga selle kohtama letikuti enda juure ning ütles "Cooler," ning rabas selle kätte, kui see letile ilmus.

"Keldri riiulil?", ütles Aleera altkulmu õe poole vaadates.Tema jaoks oli see imelik, et kellegi vaim istub keldri riiulil.

Rox võttis väikse lonku oma Coolerist ning mainis nii muuseas "Jah, keldri riiulil, 3 purki veel alles.."

"Mis mõttes kolm purki veel alles?", ei saanud Aleera aru.

Roxanne pööritas silmi ja vuristas "Õõh, aju, nhh, ma põhimõtteliselt keetsin tast kirsimoosi.." ning vaatas põrandat, arvates et too ilmselt talle kohe kallale hüppab. Siiski, umbes kümme sekundit hiljem vaatas ta tuliste silmadega Aleerale otsa ning lisas "Noh, kõik pole oma mammaloverid.."

"Mida?!", ütles Aleera karjudes."Natuke imelik oled w?Ega sa ei peagi mammalover olema ja kohe kindlasti ei pea sa ta ajusid püreestam.", lisas väga vihane Aleera.Ta oleks võinud äärepealt õele kallale minna.

Roxanne irvitas laialt pea kuklas. "Teadsa, vampiirid ajusid ei söö.." ning patsutas tüdruku õla peale "Usu mind, ta oli seda ise ära teeninud." Ta vaatas paar hetke tollele küsivalt otsa ja ütles suvalise häälega "Vihkad mind nüüd?"

"Mis kuradi põhjusel sa siis seda tegid?Milles tema süüdi oli?, päris Aleera.Ta oli ikka väga vihane, kuna talle ültse ei meeldinud, et ta poolõde oli nende mampsu ära püreestanud.

"Äkki selles, et ta sinu issikesega jalga lasi ja mind suht porri jättis?" vastas ta, kuigi ta ei jäetud porri, lihtsalt ema hülgas ta ning ta pidi ise hakkama saama. Ta keerutas coleripudelit sõrmede vahel ning toetus veidi tahapoole. "Ja mis kuradi põhjusel sina teda ii väga armastasid?"

"Tead tänu sulle ma ei jõudnudki teda armastada.Mul pole isegi mitte üht insatki pilti temast.", lausus Aleera, vaadates jääkuubikuid.Tema hääles oli väheke nukruse tooni.

Rox võttis selle veeklaasi jääkuubikutega ning viskas selle niiöelda äratuseks Aleerale näkku "Ou, ärka üles! Sa oled d e a t h a n i a s! Sul pole vajagi kedagi armastada!"

"Aquatus!", ütles Aleera, sihtides võlukepi õe näo ette.Ta muigas nähes, et nüüd on ka Roxi nägu märg.

Rox pühkis jälestustundega vett enda näo pealt ära ja küsi "Kuule, rahune maha, miks sa seda tegid?" ning libistas käe oma võlukepi juurde, seda veel välja võtmata, kuid sellest kõvasti kinni hoides.

"Kuna sina valasid mulle vett näkku, lausus Aleera.Ta võttis klöeidi salataskust kaks taskurätti.Ühe ulatas ta Roxile ja teisega pühkis oma nägu.

Rox vaatas toda imeliku pilguga "Ou, ma üritasin sind üles ajada, tundus küll, nagu räägiksid väga unesegaselt.." ning tüdruku taskuräti saades ta lihtsalt rebs selle pooleks, viskas maha ja hõõrus vannaga vastu ühte maas vedelevat koni.