Puhkekas

Roxanne kõndis puhketuppa. Ta istus aknaäärele. Ta vaatas veidi unistades aknast välja. SSiis ta kuulis kuidas ta nahkhiir oma puuris tema taga häält tegi ning ütles "Unista edasi, ma ei lase sind välja" ning vaatas uuesti õue

Kayla avas ukse ning astus puhkeruumi sisse. Koheselt märkas ta üht tüdrukut aknalaual istumas: "hei! Kayla Hampton" tutvustas tüdruk end ning liikus vaiksel sammmul aknalaua poole.

Rox vaatas tulijat ning tõusis akna ääre pealt püsti ja lausus "Roxanne R. Cherry" mitte suud praokil yhoides nii et Kayla võis ta kihvi märgata. Tüdruk võttis nahkhiire puuri ning tõstis selle eemale ning pani sellele katte peale sest nahkhiir häälitseb pimedas vähem.

Kayla vaatas Roxanne'i nahkhiirt ning lausus selle peale: "Lahe loom.. tavaliselt võetakse lemmikloomadeks ikka kasse ja öökulle. Aga nahkhiir... huvitav!" ning pärast mõnd hetke lausus tüdruk veel: "Kas tal nimi ka on?" ning viskas siis pilgu aknast välja, kuna Roxanne oli just nahkhiire puuri ära katnud.

Roxanne ütles "Ry... Jonahtan" sest taipas et ei või nahkhiire päris nime välja öelda ning Jonathan oli esimene nimi mis talle pähe tuli. Ta ütles kuna Kayla polnud aru saand ning ta ei tahtnud enda majakaaslastega eriti salatseda "Muide ära mind selle präast kartma hakka aga... Olen vampiir"

Kayla võpatas vaikselt, mitte eriti märgatavalt, kui oli kuulnud mis Roxanne ütles. "Vau.." oli esimene asi mis ta suust kõlas. Ta silmitses tüdrukut veidi aega ning lausus siis: "kas paljud teavad seda, et sa vampiir oled?" küsis tüdruk, sest et tal ei tulnud lihtsalt hetkel muud pähe mida küsida.

Roxanne tegi m6tliku n2o p2he ja ytles "Mm... No suht jamh... aga on ka palju neid kes seda ei tea. V6i noh... See just k6ige meeldivad asi millega uhkustada ega midagi sellist pole ja k6igil lihtsalt pole vaja teada nii et ma vahel varjan seda aga jamh... Sa oled majakaaslane" ning naeratas sest ei viitsind enam seletada

Kayla naeratas tüdrukule sõbralikult. "Noh.. igastahes.. tänan et ütlesid" lausus tüdruk ning toetas end aknalauale. "aga.. ega sa ju ohtilk pole ega nii.. ma mõtlen.. võib ju end turvaliselt sinu seltsis tunda?" küsis tüdruk ettevaatlikult, ning lootis, et Roxanne seda solvanguna ei võtaks.

Roxanne muigas ning lausus "Ma VÕIN ohtlik olla kui ma tahan... Aga kui sa mulle selleks põhjust ei anna siis muidugi, tunne end turvaliselt" ning ohkas vaikselt

"Siis on tore.." lausus Kayla. Ta vaatas veel veidi aega aknast välja ning seejärel läks ühe tugitooli poole ning potsatas end sinna istuma.

Roxanne naeratas ning küsis "Kas sul... tead küll... pole midagi imelikku? Ei ma mõtlen rohkem... erilist. Nagu sa pole animaag, libahunt ega midagi?" sest soovis tüdruku kohta veidi rohkem teada saada.

"Eip.. täiesti tavaline olen.. kahjuks. Aga selle eest tuleb mul muuundamine hästi välja!" lausus ta lootes end veidi paremast küljest näidata kuigi ta väga ei hoolinud sellest. Tüdrukul tuli selline ükskõikne tuju peale nagu tal vahetevahel kippus
olema. Ta jäi ükskõikselt kaminatuld silmitsema ning vahepeal heitis pilgi ka Roxanne'i poole.

Roxanne'i arust tundus tüdruk kuidagi endassetõmbunud ja mitte erilises suhtlemistujus ning ta ütles midagi mida ta tegelikult ei mõelnud "Ma olen väsinud, lähen ära" et siit lihtsalt minema pääseda ning kõndis magamisruumidesse,.