Uudistamas

Roxanne läks mööda tundmatuid teid kuhugi, kus ta ei oskand ette ka kujutada mis teda ees ootab. Ta jõudis kuskile suht pimedasse kohta, mis nägi alguses välja nagu mingi käik või labürint. Roxanne seisatas ning mõtles ka minna või mitte minna... Kui tal juba kord see valik ees on siis pigem... Minna ning ta hakkas aeglaselt edasi kõndima

Roxanne naeratas tervutiseks ning küsis "Oled siin varem käinud?" sest tal polnud aimugi kuhu need käigud võivad viia

Roxanne raputas pead ja muigas. Ta polnud varem kunagi ära eksinud kuhugi ning see tundus põnev olevat. Ta ütles "Kui eksime siis..." ning tegi väikse pausi "Ma olen sulle toeks" ning naeratas sõbralikult ning julgustavalt. Kuigi ta sisimas sooviski ära eksida

Roxanne kõndis aeglaselt järele. Ta vaatas põnevusega pimeduses ringi. Kuna oli nii pijme et tavaline inimene oleks siin peaaegu mitte midagi näind muutis ta oma silmad nahkhiire omadeks ning nägi palju paremini. Aga ainult selle tõttu et Blairil oli peaaegu võimatu ta nägu näha. Ta nägu nägi tavalisest väga erinev välja ja ta ei tahtnud et Blair ära ehmataks. vartsi muutis ta enda silmad tagasi endisteks ning võttis võlukepi välja ning näitas sellega valgust. Ise kogu aja järjest kaugemale kõndides

Roxanne liigutas võlukeppi hääle poole ning nägi võlukepi valgusel Blairi nägu "Kardad?" küsis ta natuke salakavalalt ning irvas natuke nii et ta kihvad välja paistsid. Muidugi mitte midagi halba plaanides. Lihtsalt end vabalt tundes võis ta natuke hirmuäratav tunduda. Ta naeratas ning valgustas uuesti rada mida mööda nad läksid. Tänu valgusele oli väha et eespool läheb käik kolmeks. Roxanne seisatas ning vaatas Blairi poole

Roxanne mõtiskles natuke ja vastas "Ilmselt üks rada jääb pikaks ning lõputuks, ühest leiaksime midagi tõsiselt jubedat ja üks hakkaks edasi hargnema kuni me lõpuks ära eksime..." ning vaatas Blairi poole. "Milline variant sulle kõoge rohkem sobiks? Muidugi kui tahad... võime hargneda..."

"No kui sa eelistad minuga koos olla siis me ei hargne... Ütleks et ma ei tea milline rada milline on... sellesmõttes et me siseneksime suht riskides. Huvi pärast küsin milline variant sulle kõoge rohkem sobiks?" ütles Roxanne ning toetas end vastu salakäigu seina

"Mina valiksin selle mis hakkaks lõputult hargnema või selle milles oleks midagi jubedat... Isiklikult... Vasakpoolne" ütles Roxanne vasakpoolse käigu poole minnes. Ta toetas käe vastu vasakpoolse käigu ukseavaäärt ning vaatas Blairi poole "Muidugi võime minna ka kuskile mujale kui soovid"

Roxanne järgnes Blairile. Nähes et too kuskile alla kukkus aeglustas ta sammu. Kui ta lõpuks järsaku servani jõudis ning sealt alla vaatas sai ta aru et see on piisavalt pikk , nii et ta ei taha sealt lihtsalt alla hüpata. Ta moondas et allalendamiseks nahkhiireks ning seisis Blairi kõrvale "Jäid terveks?"

Roxanne vaatas kiirelt eemale ning taganes . Tundes oma selja taga järsaku seina ning ta et enam taganeda ei saa ning see oli lõks. Ta vaatas ette ning nägi et mingi hiiglaslik olend läheneb neile. Tema oleks sealt saand vabalt minema lennata aga ta ei ole selline inimene kes sõpru hädas üksi jätaks. ta haaras Blairi käest ning hoidis sellest kõvasti kinni tahtes midagi öelda aga tal ei tulnud lihtsalkt suust sõnu välja

Roxanne vaatashirmust kangelt Blairi näkku . Ta popises vaikselt "Ma võin nahkhiirena lennata. Tugevamad vampiirid suudavad ka inimesena endale tiivad tekitada... Ma pole kunagi proovinud..." ning ta jäi hirmust kangena sinna seisma. Liiga hirmunud et midagi öelda. Tal mõlkus päris pikalt mõttes minema lendamine. Ta oli valiku ees... Surra koos Blairiga(või kannatada) , Lennata üksi minema, proovida tekitada endale inimesena selja tiivad, loota õnnele. Ja ta ei oskand valida

Roxanne hakkas hingelsama. Ta teadis et nad olid liiga kaugele läinud ja enam abi ei jõua kutsuda. Kui ta oli otsusele jõudnud mida teha muutus ta kohe palju kindlamaks, ta pilt muutus kättemaksvaks ja tõsiseks , ta lasi aeglaselt Blairi käest lahti ning astus sammu edasi , võlukeppi kätte pigistades.

Roxanne ei pööranud pilku pimeduselt mis ta ees oli ja milles see elukas peitus ning tõstis oma võlukepi selle poole. Ta ei vastanud Blairile vaid kõndis võlukepp ees veel edasi