Mustapäine tüdruk kõndis üsna hiilival moel saarele. Janette polnud päris kindel, kas ta tohtis seal olla, või mitte aga selle saare poole teda tol hetkel igatahes tiris. Tüdruk ei kartnud, teda pigem huvitas see koht. Need hääled ja need jäljed. Ta üritas siiski võimalikult vaikselt mööda tihnistikku edasi liikuda aga see muutus üsna keerulisemaks. Just siis, kui tüdruk märkas eemal lagendiku moodi paistvat ala, takerdus tüdruku jalg oksa taha. Kõlava kiljatuse saatel kukkus tüdruk maha oksterägastiku keskele. Janette vaatas oma pükse ning märkas, et need olid kukkumisega lõhki kärisenud. Neiu vandus omaette ning üritas end okste seest lahti harutada.