õhtupoole

Oli õhtupoolik, kell hakkas 8 saama ja Kayla sisenes põhjatorni. Ta jäi hetkeks ukse juurde seisma. Ta vaatas enda ümber ringi ning seejärel, nähes et seal kedagi ei olnud, liikus põhjatorni äärte poole. Õues oli veel valge ning tähti ei paistnud. küll oli õrnalt taevas näha kuud. Tüdruk jäi ringi vaatama ning ehmatas õrnalt kui keegi põhjatorni ukse lahti tegi.

Roxanne sisenes põhjatorni. Nähes seal juba üht inimest ütles ta tollele "Tsau" ning kõndis tolle juurde "Mis teed siin?"

"oh.. sina" lausus Kayla ehmatusest ning vastas siis tüdruku küsimusele: "Midagi ei tee. Lihtsalt vahin kauugsesse.. ´" ning vaatas siis korraks Rox'i poole. Siis tuli talle meelde, et ajalehes oli kirjutatud midagi tüdruku kohta, kuid kui Kayla oli seda lugenud, oli see talle täielik absurd tundunud. Ta mõtles, et ei hakka ajalehest rääkima ning küsis hoopis tüdurkult: Mis sind siia tõi ja kuidas muidu läheb?" ning peale väikest hetke pööras pilgu tagasi õue poole.

Roxanne vaatas eemale ja ütles "Niisama igavusest kolan ringi ja... ei lähe just kõige paremini" ning kõndis veidi eemale mõeldes endiselt artikklile Rohelises Surmas

Kui Roxanne oli Kaylast natuke eemale läinud pööras tüdruk end ringi ning jäi seljaga õue pole. "Mis siis halvasti on?" küsis ta, kui lisas siis kiirelt:" Sa ei pea rääkima kui ei taha.. " , sest tüdrukud ei teadnud teineteist veel eriti ning jäi siis Rox'i silmitsema.

Rox keeras end järsult ümber ning ütles valju häälega "Rohelist Surma oled lugenud?!" ning keeras end uusti ümber

"Aa jah.." taipas tüdruk, et Roxanne võis end selle koha pealt halvasti tunda. "Ja kas siis kõik usuvad seda, mis seal kirjas on?"

Roxanne istus ühele toolile ja ütles "Mina ei tea... Ilmselt jah" ning vaatas Kaylale küsivalt otsa "Aga sina?"

Kayla mõtles paar sekundit selle peale, mis Roxanne temalt küsinud oli, ning vastas siis: "Ma küll ei tea sind veel eriti, aga see, mis ajalehes kirjas on.. see on ju täiesti haige. Ma ei usu, et sina niimoodi teeksid. Ma olen selles üpriski kindel." lõpetas tüdruk ning hüppas põhjatorni äärele istuma.

Rox muigas ja ütles "Ära ole" ningnäitas oma kihvu ning naeris veidi "Nali" ning tõusis püsti ja kõndis aknani.

"Haa.. ära nii enam tee" naeris tüdruk ning lausus siis: "Muidu hakkangi lehte uskuma" ning vaatas siis välja: "Kas sa muidu üritasid seda enam-vähem saladuses hoida, et vampiir oled?" päris Kayla tüdrukult, kui ei pööranud pilku tema poole.

Roxanne ünoogutas aknast välja vaadates ning küsis "Okei me võime millegist muust rääkida... Näiteks... mis tund sulle kõige rohkem meeldib?"

Kayla noogutas mõtte peale uus teema võtta ning vastas tüdrukule: "Lemmiktund.. ei olegi vist lemmikut. Kõik on normaalsed. Sul on mõni lemmik?" küsis Kayla vastu.

"Nomh... Ma totaalselt vihkan nõiajooke, aga must maagia, enese varjamine ja tegelikult isegi ennustamine mulle meeldivad" ütles Rox jälgides aknast kõike mis õues toimub. Puude latvades puhus väga kõva tuul ning maa peal lendasid väiksed lehed ja muu sodi tuulega ringi. Rox küsis "Mis sa arvad... Kisub tormiks?"

Kayla kuulas Roxanne'i ning vastas talle: "Mulle isegi meeldib nõiajookide tund vähe. " ning jälgis siis pingsalt õue. "Tundub nii, et torm tulemas jah. Hakkaski vaikselt igav" lausus tüdruk ning hüppas siis aknaääre pealt maha. "Nüüd võiks midagi põnevat teha, kui juba selline ilm on!" lausus tüdruk veidi põnevil häälega.

Roxanne muigas ning võttis tüdruku enda sülle . Ta mainis tähendusrikka häälega "Sinuga ei juhtu midagi" ning vaatas hetkeks tüdruku nägu. Siis ta astus akna ääre peale ja viskas Kayla sealt alla ning muutis end nahkhiireks ja kihutas välgu kiirusel maani, muutis end inimeseks tagasi ja püüdis Kayla kinni. Kuna torn oli väga kõrge ütles Rox lohutuseks "Usu mind , ma ei laseks sul ära surra. Kõik on korras" ning pani Kayla maha ja kõndis kooli aia keskele. Suur tuul puhus ja äkitselt lisandus sellele tuulekohinale veel ka äike ning taevast hakkas tugev vihm sadama.

Kui Roxanne järsku tüdruku sülle võttis ehmus Kayla veidi :" Mida sa teed?" , küsis tüdruk segaduses ning kui too Kayla tornist alla viskas, kiljus tüdruk valjult. Meeter enne maad ilmus Roxanne tema juurde ning püüdis Kayla kinni. Kayla hakkas naerma, kuid oli siiski veidi ehmunud. "See oli õudnee!!" lausus Kayla kuid lisas veel "Aga jumala mõnus tunne oli tegelt" meenutas tüdruk ning vaatas siis Rox'i poole, külmavärinad üle selja jooksmas. "Nüüd läheb padukaks!" hüüdis Kayla, kuna äkitselt oli tuul veel kõvemaks läinud ning taevast langes üha rohkem vihmapiisku. "Vau!" hüüatas Kayla veel, sest oli kooli kohal oli korraks näha selgelt välgunool.

Roxanne naeris ning vaataas taeva poole niiet vihm talle suhu sadas. Muidugi kõrvalt vis see olla veidi hirmus vaatepilt ta kihvade pärast aga Rox hetkel sellele ei mõelnud. Ta ütles Kaylale pikk märg kleit seljas kuidagi ringe tehes või tantsima hakates "Armastan tormi" ning keerutas nii et ta juustest vett välja pritsis

Kayla vaatas pealt, kuidas Roxanne vihmas tantsis ning naerda lõkerdas. Peagi pööras ka Kayla oma näo taeva poole ning ajas käed pilvede poole laiali. "Mina ka!!" hüüdis tüdruk kuna normaalse häälega rääkides poleks Rox teda enam suure tuulemühina pärast kuulnud. Paari hetkel pärast libastus tüdruk märjal rohul ning kukkus selili maha. Õrnast valust välja tegemata hakkas tüdruk valjult naerma. "Mul pole ammu enam nii lõbus olnud!" hüüdis Kayla veel valjemalt ning pool naerdes.

Roxanne kõndis tüdrukuni ning istus tema kõrvale märjale rohule. Ta küsis naeratades kõva häälega "Sa ei karda?!" sest kuigi nad üksteise kõrval olid oli tormi mürin ja tuul väga valju häälega. Roxanne hakkas sõrmega ühte rohukõrt keerutama ja teise käega pühkis enda näolt vett vähemaks.

Kayla vaatas enda ümber ning võpatas, kui järsku käis väga tugev äikese raksatus. "Wau.. see oli kõva pauk" hüüdis Kayla ning naeris veidi. "Mm.. ei karda.. veel. Ma arvan et siis läheb veidi kõhedamaks kui äike kuhugi lähedale sisse lööb. Aga praegu on. mõnus!" lausus tüdruk ning küsis siis Rox'ilt vastu: "Aga sina ?" ning jäi taevasse vaatama.

Rox naeris hälle lahtise suuga nii et ta kihvad just eriti esile tõusid "Mina? Ei karda... I just love it. Läbimärjalt, külma tuule ja äiksega... Peaaegu parim asi mida tean" ning viskas ka end purule pikali

'"Jooksed siis tihti tugeva paduka ja tormi ning äikesega õue?" küsis tüdruk. Äge.. mõtiskles ta ning vaatas siis keelatud metsa poole, kus oli just üks puu raksatusega maha kukkunud.

Roxanne naeratas ning ütles "Hmm.. Nojah kui aega on siis võiks ju tulla.. Sa?" niing tegi silmad suureks metsa poolt kuskil kaugema puu ladvas leeke nähes

Kayla hakkas just tüdrukule vastama kui nägi samuti keelatud metsas põlevat puud. "Vouts.. ei tea kas peaks midagi tegema?"küsis Kayla ning tõusuis maast püsti, kuna tal oli seal veidi jahe hakanud ning jäi siis leeke vahtima.