Igavlemas

Kayla jalutas mööda kooliõue. Ta suundus puude poole, kuna tlle oli tundunud, et nägi seal midagi liikumas. Ta lähenes puudele ettevaatlikult ja suure huviga ning ehmus veidi, kui nägi seal üht poissi istumas: "Oeh! sa ehmatasid mind!" lausus ta kuid lisas peagi: "Kayla Hampton, ega ma ei sega?" ning jäi huviga poissi silmitsema.

"Meeldiv tutvuda!" lausus tüdruk ning istus siis poisi kõrvale maha. Ta vaatas korra ringi. Koht oli veidi kõhe, igalpool olid suured ning mitte just kõige paremas korras olevad puud ning need kohisesid vaikselt, kuid samas oli seal mõnus istuda. "Kas tuli tuju teistest veidi eemal olla?" küsis tüdruk poisilt, ise veel ringi vaadates. Sellisesse kohta just seltskonna otsimiseks ei tuleks, mõtiskles ta ning vaatas siis poisi poole.

Kayla naeratas poisile magusalt ning lausus siis: "Jah.. vahepeal on tõesti üksindus hea. Saab oma mõtteid mõelda ja niisama unistada. üldse.. mulle meeldib unistamine, kuigi liiga palju seda teha ei tohi.." lõpetas ta veidi muiates. "Ja ma armastan öösiti väljas magada, tekikoti sees.. jahedamal ajal ka telgis, ning sel ajal midagi kirjutada. Lihtsalt kirjutada, seda mis mõtteis on." jutustas Kayla ning sättis end väheke mugavamalt istuma.

Kayla oli veidi imestunud, et poisil tekkis sellise asja vastu huvi ning muidugi oli Kaylal hea meel. "Muidugi on mul telk kaasas" vastas tüdruk naeratusega. "Ja mul poleks midagi selle vastu, et mõni öö väljas veeta." lisas ta veel ning vaatas poisi poole. "Aga millal? Minule sobiks isegi tänane.." lõpetas tüdruk ja jäi huviga poissi silmitsema.

Kayla vastas endalegi üllatuselt poisile koheselt: "Kahekesi ma arvan" kuid lisas siis ka kiirelt, lootes, et Mark ei hakka mõtlema, et tüdruk tahaks ilmtingimata poisiga kahekesi olla "noh.. ma ei teagi siis kedagi teist.." ning küsis siis mõne hetke pärast: "Kui sina just kedagi kaasa ei taha..?" ning jäi siis poisilt vastust ootama.

Kayla mõtles hetke ning vastas siis posile: "Äkki teeks nii, et ma võtan telgi ja magamiskotid.. ja sina võtaksid midagi söögi-joogipoolest äkki? mitte midagi palju, aga natukene." ning jäi mõtlrma kas veel midagi oleks vaja kaasa võtta.

"Okei..!" vastas tüdruk poisile üsna rõõmsal toonil ning hakkas talle veel rääkima: "Ja mis kell.." jõudis kayla alustada kui nende ette ilmus üks tüdruk. Kui Mark oli end ära tutvustanud lausus ka Kayla: "Kayla Hampton, Ductumist. " ning vaatas siis hetkeks Marki poole. Natukese aja pärast alustas ta uuesti lauset, mille ennist pooleli oli jätnud: "Mis kell me siis kokku saaksime ja kas kooli ees ?"

"Mm.. mul ei olegi mingeid erilisi eelistusi.. üllata mind sellega mille kaasa võtad!" lausus tüduk kavalal toonil ning hakkas mõtlema, kuhu ta oma telgi üldse pannud oli. See tuli talle aga kohe meelde ning ta aitas end puu abiga maast püsti ja pühkis end maa purust puhtaks. "Aga saame siis kell 10 kooli ees kokku" lausus Kayla veel viimaks, ta saatis poisile veel ühe naeratuse ning lahkus siis puude vahelt.

Kayla astus kooliuksest õue ning kõndis siis paar sammu edasi, et näha, kas Mark oli juba kohale jõudnud. Kell oli 2 minuti pärast 10... ta peaks vist küll juba kohal olema.. mõtiskles tüdruk parasjagu, kui märkaski eemal Mark'i. Ta hakkas poisile lehvitama, kui tema käes olevad kaks magamiskotti ning 2 kohaline telk, kuna suuremat polnud tüdruk saanud kooli kaasa võtta, käest kukkusid. Kayla korjas asjad kiirelt üles, pühkis need rohust puhtaks ning ruttas siis poisi poole. Tüdruk tundis veidi kohmetust, et oli sellise näitemängu poisile teinud, kuid sai siis sellest üles. "Vabandust selle pärast.. " naeris Kayla ning sättis asjad enda käes veidi mugavamasse asendisse. "said midagi söödavat kaasa?"

Thoron jalutas välja, oli juba pime kell oli just saanud 00:00. Tuul oli vaikne ja taevas peaaegu pilvitu. Kuu säras heledalt ja andis ainukest valgust mis õue peal oli. Kaugemalt oli kuulda öökulli huikeid. Thoron jalutas aeglaselt üle õue ja istus ühe raagus puu alla. Ta puhastas oma mõtted täielikult ja süübis alfa seisundisse. Ta istus vaikides püüdes saada ühendust tulega. Lõpuks see juhtus tema mentaalsele ekraanile ilmus hiiglaslik tulekera, mille keskel oli nägu. Thoron rääkis pikalt oma võlukepi valmistamisest. Selle peale ütles tuli ainult seda, et valik läks väga hästi kuna, fööniks on ju tead tulega manipuleeria, iga teatud aja tagand põleb ta elusalt et uuesti tuhast sündida. Peale jutuajamise lõppu tuli Thoron aeglaselt alfa staadiumist välja, kell oli saanud juba 3. ta kiirustas tagasi oma tuppa.

OT: jamh.. ma olen Markiga nõus !

A kirja Kaylale vastu kah siis