Hoolimata külmast ning sajusest ilmast, ilmusid kaks pruunikat tüdrukut kohvikusse. Manuella lükkas ukse lahti, ning kohe tundis ta läbilõikavat kohvi lõhna. Juukseid patsi pannes vaatas ta oma õekese poole. "Hola, Comodo lugar!'' Pobises ta Maricruzile hispaania keeles, kuna tal polnud erilist tahtmist inglise keelt rääkida, Manuella polnud selles keeles kuigi osav. Mõne aja pärast läks ta müüja juurde, üritade nüüd täitsa ilma aktsendita rääkida. "Koffii palun,''