Re: Hommikul,

[Sonea A. Lyre]

"Jood, aga mitte kooma." lausus Sonea lihtsalt ning muigas isegi natuke. "Ma juba kamandan siin ühte aga ta käib mul silmnähtavalt üle jõu.." vastas tüdruk ning tema näol oli imekerge naeratus. Kangekaelne poisiklutt, ooojaa..

[Daniel Hunter]

Daniel muigas kergelt, ning ajas end püsti.''Kus see üks siis on?''Sõnas ta kiirelt, kui varukad üles kraapis, ning pilgu üle terve platsi viis.

[Sonea A. Lyre]

Sonea vangutas vaid pead ning tõusis samuti püsti. "Väga raske küsimus jah" muigas ta ning naeratas kergelt. "Aga nüüd lähme.." lausus ta lõpuks ning võttis poisil uuesti käest kinni. "Kui sa kaineks magamist ei poolda, siis toimetame su lihtsalt minu poole." mainis ta ning hakkas vaikselt enda ja Roxi maja poole liikuma.

[Daniel Hunter]

Poiss vangutas pead, ning tõmbas tüdruku endale lähemale, kui peatus.''Kui kusagile üldse, siis viid sa mu kooli.''Lausus ta kiirelt silmi pilgutades, ning end koolipoole keerates, kätega Sonea sõrmi otsides.Lõpuks need leidnud haaras ta tüdruku käest, ning muigas, kui seda kõigutades edasi sammuma hakkas.

[Sonea A. Lyre]

Sonea muigas kergelt ning lausus siis "Olen ma sulle kunagi öelnud, kui kangekaelne sa oled ?" Tüdruk naeratas ning suundus siis koos Danieliga kooli poole. "Aga koolis võib mõni kurjem prefekt sind näha ja siiiis saame me mõlemad karistada." mainis ta lõpuks üsna lõbusalt ning vaatas kergitatud kulmudega nooruki poole.

[Daniel Hunter]

Poiss raputas kiirelt vaid pead, ning suunas enda silmad koolisuunas.''Mille eest me karistada saame?Mina saan, sest ma olen täiesti ebakaine kooli territooriumil, sina tulid mind vaid Isanda juurde viima.''Lausus ta kiirelt, ning noogutas kinnituseks.Daniel oli oma plaaniga hetkel ülimalt rahul, ning vastu vaidlemisega oleks ta seda täpselt teinud.''Aga sul on see võimalus nüüd seda öelda, mis sest, et ma sind ei kuula selhetkel.''Naeratas ta kiirelt, ning suunas enda silmad nende põimunud kätele.''Need meenutavad mulle midagi, aga ma ei mäleta mida.''Sõnas ta koheselt, ning asus kiirelt mõtlema.''Lollakas plaat.Sellel on mingi defekt ja nüüd ma ei mäletagi seda enam.''Sõnas ta omale, kui kergelt ohkas ja uue sõõmu pudelist lonksatas.Alkohol oli hakanud tegema juba tööd, mis oli tavaline vaid paadunud joodikule.

[Sponsored content]