Üle pika aja.

Külaline

Väljas säras juba kettataoline täiskuu ning tumedas taevas sillerdasid maagilised tähed, kui paadist astus välja keegi tumedasse riietatud tütarlaps. Ta vaatas korraks ringi ning sidus paadi ühe puu külge. Seejärel heitis neidis peast enda kapuutsi, mis ta nägu varjanud oli ning aeglaselt kõndis ta surnuaeda, rüü taga vuhisemas. Samara silmis helkis kerge kurbus, kuid ta pidi sellest mitte välja tegema. Enam mitte. Ta võttis sihi ühe haua juurde, millel ta polnud ammu käinud. Ta silmitses seda kergelt ohates. Seal oli kolm hauda kõrvuti. Samuel Soul, Mandy Soul ja Philippe Soul. Tema vend, ema ja isa, kes olid õnnetul kombel surma saanud. Tütarlaps kummardas vaikselt ning pani vaasi valged liiliad ning asetas küünla põlema. Seejärel naeratas ta nukralt ning libistas pähe taas kapuutsi. Justkui hüvastijätuks hauale lehvitades suundus ta kabeli poole. Võtnud kabeli trepil istet, jäi tütarlaps pimedusse silmitsema.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Teis Mai 06, 2008 2:24 pm

Noormees ilmutas end paadi kõrvale.Sidus selle vaikselt lahti, ning lükkas meresuunas minema.Silmitses seda seni, kuni paat kättesaamatu oli, ning irvitas endamisi, kui sinna sisse veel augud ka võlus.Sammus seejärel vaikides edasi.

Külaline

Samara pööras enda üksluise pilgu paadile, mis nüüd eemale triivis. Talle polnud veel midagi kohale jõudnud, kui järsku ta võpatas. Kärmelt tõusis ta püsti ning suundus noormehe juurde, kes paadi auklikus muutnud oli. "Kuule, sul on mingid vajadused või ? Miks sa nii tegid ?" küsis tütarlaps noormehe varrukast kinni hoides ning tema ette astudes. Justkui kõrvetada saanud, tõmbas ta käe eemale, asetades lõpuks need rinnale risti.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Teis Mai 06, 2008 6:53 pm

Noormees silmitses tüdrukut, kes ta käevarrest haarata oli suutnud.Sealt kiirelt aga lahti lasknud, muigas Dan enamgi, kui ennem.''Ma ei hakka keerutama, sa ei meeldi mulle.Mida sa siia ronisid?Spioon oled Dummy litsikesel?''Lausus ta ükskõikselt Samara suunas sammu astudes.Manas ette kangekaelse irve, ning irvitas kõvasti- terve saar rõkkas.Nüüd oli vaid Mark puudu, et sellele sigatüüka plikale midagi õpetada.''Sa ei pea siin kaua vastu.Parem oleks, kui sa siit lahkuksid, tõmba Durmstrangi või nii.On meil kõigil kergem.''Sõnas ta varsti, ning paljastas oma heledad hambad.Noormees irvitas edasi, ning silmitses käsi pusa taskutesse lükates neiut.

Külaline

Samara vaatas noormehele otsa, manades näole nüüd kangekaelse irve. "Sa oled valesti aru saanud, kui sa usud, et ma Dumbledore'i spioon oled. Ja tegelikult," ta vaatas korraks ringi. "Tegelikult on see parim nali, mis ma iial kuulnud olen. Lase tee pealt eest, lapsuke, muidu võid seda kahetseda," sõnas tütarlaps sisistades ning kapuutsi taas enda kahvatu näo ette tõmmates. Ühmanud korra, pööras ta end ringi, hakates tempokalt kiriku poole sammuma.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Teis Mai 06, 2008 7:01 pm

Noormees irvitas kiirelt, kui vilistas, ning Samarat kaugemale silmadega saatis.Varsti maandus ta kerge popsatuse saatel, aga taaskord tüdruku ees.Haaras ta käed kõvasti randmetest kinni, ning sõnas robustselt neiut vastu kiriku seina lükates.''Arvad, et ma kahetsen midagi?Sina kahetsed et siia tulid.Lord usub kohe kindlasti rohkem mind, kui mingit dummy kasvandikku, kes endast ikka jõle hästi arvab.Ja mis õigusega sa siin öösel kondad?Mina olen öisel ringkäigul.Ja tabasin su.Vaatame, mis Lord meie auväärsest Soul'ist arvab.''Irvitas ta kiirelt teda kõrgemale tõstes, ning nooruki silmi puurides.

Külaline

Samara ahhetas ehmatusets, kui noormees ta jõhkralt vastu seina lükkas. "Nii, et sa oled see kullakallis Koputaja jah ?" küsis tütarlaps, manades näole kiire irve. "Ma pole umbes aasta Sigatüükaga olnud ühenduses, seega ära aja mulle sellist jama, kui sa ei tea kes ma isegi olen," lausus Sam jõhkralt ning väänas end noormehe haardest lahti. Tütarlapse mürkrohelistes silmades põles metsikus ning tema nägu oli surmtõsine ning kahvatum kui iial varem. Ta lihtsalt ei sallinud, kui inimesed uurisid tema tegemisi. Koguaeg oli ta teinud seda, mida heaks arvas ning mingi poiss küll ei hakanud teda takistama.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Teis Mai 06, 2008 7:09 pm

Dan silmitses teda jõhkralt.Kergitas kulme, ning lasi kätel tagasi taskutesse laskuda.''Ma olen kullakallis prefekt, kes viib su kohe Lordi ette aru andma.''Muigas ta kergelt, kui silmad taevasse lõi.

Külaline

Samara kergitas vaikselt kulme. "Oh, kas tõesti. Vaevalt küll, härra prefekt, aga mina ei kavatse siit kusagile minna," lausus Samara turtsatades ning lükkas noormehe endast eemale. Seejärel tuhises ta noormehest mööda, taas kabeli juurde. Kabeli seinanajal oli redel, mida mööda Sammy peagi üles ronis. Kui ta katusele oli jõudnud, vaatas tütarlaps hoolega, et ta läbi katuse ei lendaks ning võttis seejärel istet. "Pagana prefekt," pomises ta endamisi ning võttis põlvede ümbert kinni, vaadates kaugustesse.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Teis Mai 06, 2008 10:06 pm

Noormees saatis neiu silmadega üles.Kehitas õlgu, ning potsatas taaskord neiu kõrval.Naeratuse saatel võttis ta istet neiu kõrval, ning sõnas pilku pimedusse viies.''Ilmselt on olemas asi mis meile mõlemale istub.Pimedus.Seepärast jään ma ka siia.''Lausus ta kiirelt oma silmi sulgedes, ning mõtteid mujale viies.

Külaline

Samara noogutas lõpuks kergelt. "Tegelikult tulin ma siia, surnuaeda selleks, et mõelda. Ma tulin Sigatüükast ära lootuses, et saan enda elu paremaks. Kuid ükskõik, kuhu ma ka ei läheks, jälitab mind minevik," sõnas neidis sammalt katuselt katkudes. Lõpuks ta aga ohkas vaikselt ning vaatas üle pika aja taas noormehele otsa. "Ma olen Samara," sõnas ta lõpuks vaikselt.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Teis Mai 06, 2008 10:19 pm

Noormees kergitas huvitatult kulme, ning naeratas lõpuks.Lükkas pea kuklasse, ning tundis, kuidas tuul ta pikki juukseid sasib.Need olid juba isegi liiga pikkadeks kasvada suutnud, kuid noormees oli end ka ise täiesti käest lasknud, peale majas toimunud õhtut.Tal polnud kavasgi end taaskord samasuguseks muuta, nagu ta seda varem oli olnud.Nüüd oli ta ükskõikne ja omaette.Keegi ei rääkinud temaga, kui ta just ise õhtul pahandama ei tulnud, mida ta üldiselt väga vähe tegi.''Ka mina arvasin, et see koht on minujaoks õige, kuid siin on keegi keda ma enam näha ei soovi.Tänu kellel ma selline idikas välja näen.Ja tänu kellele ma enam elada ei taha.''Lausus ta rusutult oma silmi lõpuks Sammy omadele viies, ning teda hetke vaadeldes.''Vabanda, et mas eda sulle räägin.Homme sa niikuinii ei tunnegi mind koolis enam.Keegi ei tunne mind enam.''Lisas ta lõpuks pead vangutades, ning kerglaselt ohates.''Daniel, kui sind huvitama peaks.''Sõnas ta rahulikult ka oma nime, ning talle meenus koheselt Taaniel.Noormehe silmad muutusid, ning ta lõi rusikaga kõvasti vastu katust, mispeale see võnkuma hakkas.Kiirelt ringi vaadelnud haaras ta neiu käest, ning nad potsatasid kirikust saja meetri kaugusel.''See kukub kohe ümber.''

Külaline

Samara vaatas vaikides tühjusesse, ise iga noormehe sõna ära kuulates. Tundus, nagu oleks poiss ja tüdruk ühes ja samas paadis olnud. Tuul sasis tütarlapse pihani ulatuvaid pikki ronkmusti juukseid. Ta väristas end kergelt, suhteliselt jahe oli siiski. Tõmmanud musta mantli endale rohkem ümber, pööras ta nüüd enda pilgu Danielile. "Mitte kellegi pärast pole mõtet surra. Ma lootsin, et kui ma tulen siia, ei näe ma enam iial Taanielit, kuid.. Vaevalt, et sa tead kes ta ongi," sõnas tütarlaps kergelt pead raputades. "Aga miks ma ei peaks sind homme koolis tundma ?" küsis tütarlaps, nägu endiselt tõsine. Tema säravates silmades peegeldus uudishimu ning kurbus. Kuulnud nooruki nime, manas tütarlaps näole kiire naeratuse, mis aga koheselt kadus, sest kõik järgnev möödus väga kiirelt. Käest haaramine ning eemal maandumine. Sel hetkel varises ja võbeles vana kabel ning vajus lõpuks suure kolina saatel tolmuhunnikusse. Tütarlaps pööras enda pilgu kõrvale, ise enda nina mantlikrae vahele peite ning köhides. "Okei, ma pole siin surnuaias ammu käinud ja juba juhtub selline asi," lausus tütarlaps ning vaatas eemal oleva haua poole, millel oli kolm hauakivi ning põlev küünal, mille ta varem süüdanud oli.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Kolm Mai 07, 2008 12:09 pm

Noormees muigas kergelt.''Sul on keegi siia maetud?''Küsis ta kiirelt oma silmi maha viies, ning jalanõu ninaga tasaselt maad toksides.''Kui ma siit lahkuda ei kavatse siis loomulikult on parim lahendus surm, kuid see selleks.''Lõpeatas ta lause kiiruga, ning suunas oma pilgu taha kabeli suunas.''Ära tule siia kunagi üksinda, see võib halvasti lõppeda.''Lausus ta peale lühikest pausi, ning sammus ühe puuni, mille vastu toetades end istuma lasi.Dan lükkas käed pusa taskutesse, ning kiire peaviipega lendlesid ta tumedad juuksed teisepoole nägu.

Külaline

Samara ohkas kergelt, kui kuulis Dan'i küsimust. "Mu perekond. Mu ema ning isa koos vennaga," lausus tütarlaps vaikselt ning pööras pilgu maha. "Ma usun, et tänu sellele ma olengi Deathanias," ütles ta lõpuks ning suundus ühe teise puu juurde, mis noormehe puu vastas oli. Ta ajas end sinna alla istuma ning vaatas nüüd noormehele otsa. "Tegelikult pole ma siin ammu käinud ning just praegu tundsin ma kanget soovi siia tulla." Ta turtsatas kergelt ning sulges lõpuks silmad, asetades pea vastu puu krobelist tüve.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Kolm Mai 07, 2008 12:29 pm

Noormees kergitas kulme, ning naeratas endamisi.''Siis oleksid sa alguses juba siia pidanud saama ju.''Muigas ta tähendusrikkalt, ning lasi oma silmadel langeda.

Külaline

Samara kehitas vaikselt silmi avades õlgu. "Noh, ajad on muutunud. Ma üldse imestan, et mind siia vastu võeti. Ja ma imestan, et ma olin nõus siia tulema. Deathaniasse, ma mõtlen. Sest kui ma Sigatüükas käisin, olin ma päris.. teistsugune. Mind ei huvitanud must maagia. Ma olin..Jah, vahet pole," lausus tütarlaps, kui oil aru saanud, et on päris kaua enda minevikust lobisenud. "Aga sa ? Sa oled koguaeg Deathanias käinud ?" küsis Samara, lükates kiire käeviipega juuksesalgu silmilt.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Kolm Mai 07, 2008 12:41 pm

Noormees muigas, ning kuulas neiu juttu.Tundus, et too oli end päris mugavalt tundma hakanud, et nii palju rääkis.''Terve elu.Väiksemana jooksin ma siin koos isaga ringi, kes mind koguaeg keelas.Peale vanemate kadumist jäin ma, aga justkui kooli raudvaraks.Vahepeal käisin küll aasta Sigatüükas, kuid see oli manööver, mis oli Lordile kasulik.''Lõpetas ta oma jutu järsult, ning silmitses oma kätt.Miks ta oli selle välja rääkinud ei saanud noormees ka ise enam aru.

Külaline

Samara muigas kergelt, kuid peagi oli ta ilme taas tõsine. Ta vaatas tuule käes kiikuvaid puulatvu ning mõtles väheke sellele ajale, mil ta oli Sigatüükas käinud. Kõik need läbud Hurtsikus. See, kuidas Manson oli end ära tapnud. Kuidas kõik olid Samara ja Taaneli suhte peale kadedad olnud. Noormehe äkiline kadumine ning siis see kiri. Tüdruk ohkas kergelt ning pööras pilgu enda kätelel, mis õrnalt värisesid. Miks oli Taaniel siin ? Noormehest polnud ju küll keegi osanud oodata, et too võiks tunda huvi Musta Maagia vastu. Või kas Tan teadis, et Samara on Deathanias ning tuli meelega sinna ? Küsimused neidise peas tekitasid tütarlapse peas segadust. "Aga miks sa siis Surnuaias oled ?" küsis Sam lõpuks, pöörates pilgu noormehele.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Kolm Mai 07, 2008 12:51 pm

Noormees surus silmad taevasse, ning ohkas.''Ma olen prefekt.Õhtune ringkäik.Ma peaksin ka sind üles andma, kuid hetkel ma seda veel ei tee.''Sõnas ta kiirelt, ning sulges oma silmad.

Külaline

Samara turtsatas korraks. "Miks siis ?" küsis tütarlaps õrnalt kulme kergitades. Vaikselt jäi ta noormeest vaatlema.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Kolm Mai 07, 2008 1:47 pm

[i]''Sa pole mulle veel kasulik.''Sõnas Dan rahulikult oma käsi mulda lükates, kuid tõmbas need põhimõtteliselt kohe sealt välja.Seiras mõne hetke hetke vees lebavat paati, ning muigas tasaselt.

Külaline

Samara kortsutas vaikselt kulmu. "Võta teatavaks, et ma ei kavatse kellegi tallaaluseks küll hakata," sõnas neidis turtsatades ning sättis veidike salli enda kaelas. Lõpuks ta aga sirutas jalad ettepoole ning võttis kätega neist kinni, asetades nina vastu põlvi.

Pealkiri: Re: Üle pika aja. Kolm Mai 07, 2008 2:46 pm

Dan muigas vaid, ning kehitas õlgu.Tal oli hetkel suhteliselt suva kõigest.Kerge haigutuse saatel ajas ta end püsti, ning noogutas tüdrukule, kui kalda suunas jalutama hakkas.

Külaline

Sam tõusis lõpuks püsti ning jooksis noormehele järgi. "Muide, too nüüd paat tagasi ning paranda see ära. Ma peran kuidagi kooli ka saama," lausus tütarlaps käsi rinnale risti ajades ning Danielile taas sõjakalt otsa vaadates.