Re: Üle pika aja.

[Daniel Hunter]

''Not My Problem.''Irvitas ta kangekaelselt, kui oma pilgu maha viis, ning edasi sammus.

[Külaline]

"Lollakas," sisises tütarlaps ning pööras end ümber, hakates tagasi kabeli varemete poole sammuma.

[Daniel Hunter]

Noormees muigas kerglaselt, kui neiu minema saatis.Kergitas vaikides kulme, ning maandus ühe pöösa all.Lasi end sinna pikali, ning sulges varsti silmad.Tal oli kavas sinna vaatama jääda, kuidas Samara kooli kavatseb pääseda.

[Külaline]

Samara turtsatas aiult vaikselt, ise vihaselt kõmpides. "Pagana Daniel," kirus ta endamisi noormeest ning virutas jalaga vastu üht kivi. Nüüd hakkas tagatipuks ka ta jalg valutama. Vihaselt suundus ta mingi mälestussamba juurde, võttes trepil istet. Asetanud pea vastu sammas, sulges ta silmad ning ohkas raskelt.

[Daniel Hunter]

Noormees muigas kerglaselt, ning lasi end rohkem pöösa alla.Surus jalad vastu oksi, ning lasi peal kätele langeda.Ta kuulis kõike, kuid hetkel ei tahtnud ta näha mittemidagi.

[Külaline]

Tütarlaps ohkas kergelt, ise mõeldes mis valemiga ta peaks nüüd Deathaniasse tagasi minema. Üks oli kindel, ta ei hakanud paluma Danieli. Too oli prefekt ja siis oleks ju kohe teada saadud, et tütarlaps väljas oli. Selle asemel tõusis ta hoopis püsti. Saar oli suhteliselt suur ning kusagil pidi olema veel üks paat. Seega asuski Sam seda otsima.

[Daniel Hunter]

Noormees kuulis, kuidas sammud kaugenesid, ning talle meenus äkitselt teisel kaldal asetsev vana Bill'i paat, mida keegi puudutanud ei olnud.Ilmselt oli see juba nii räbal.Dan muigas endamisi, kui end sinna lähedale ühe puu otsa kerge potsatusega ilmutas, ning suunas oma silmad seejärel alla-otse paadile.

[Külaline]

Samara aga nägu lõpuks paati. Ta näole kerkis kangekaelne irve, kui ta põõsa juurde sammus ning paadi sealt välja sikutas. Paat oli aga väga luitunud ning seal keskel oli ikka korralik auk. Sam vaatas vaikselt ringi ning Danieli ta loomulikult ei näinud. Seejärel võttis ta välja võlukepi. "Reparo," sosistas ta vaikselt. Peatselt oli paat nagu uhiuus. Kusagil peaksid aerud ka olema, mõtles nooruk endamisi ning asus nüüd suhteliselt suure lärmiga ka neid otsima.

[Daniel Hunter]

Noormees muigas omaette, ning sistas midagi vaikselt.Märkas kerge irvega, kuidas põõsaste alt üha rohkem usse välja ilmub, ning irvitas üha rohkem.Noormehe pilk oli endiselt paadil, mille ta tänu suurele tuuleiilile kaldast järvele saatis.Lõpuks oli ka see silmapiirilt kadunud, ning ussid lähenesid suure kobarana Samara suunas.

______

1) Sa oskad ussisõnu?? Hea et ma ka teada saan
2) Sa ei oska kohe kindlalt loodusjõude mõjutada.. Kui sa tahad midagi sellist teha siis võid sa õnnele vihjata!!!

[Mark de Bismarc]

OT: See on tõesti õige kommentaar. Daniel, sa oled siin piisavalt kaua ju olnud, et mitte selliseid vigu teha. (aga ma aitan su välja )

Markil oli kooli ääras igav ning ta ilmus saare kaldale. Esimese asjana nägi ta Samarat kolistades midagi otsimas. Siis tähelepanelikumalt vaadeldes leidis ta ka oma sõbra puu otsast istumas ning ouu vastu toetasid kaks aeru. Poiss ilmutas end puu alla aerude kõrvale ning küsis sosistades ja muigega Danielilt: "Mida sa jälgid võõraid tüdrukuid siin?"

[Daniel Hunter]

OT:Tsiisas Kraist laske inimesel elada.Ma olen siin ka piisavalt kaua olnud, et midagi sellist osata.Jesver nh, mulle hakkab vaikselt tunduma, et Voldy on meil madisega hea sõber, kes mu elu üritab võimatuks teha, kuid jah vabandan, kui ma sellest pole veel meie Lordile rääkida jõudnud.Ehk tohin ma nüüd naaseda oma posti kirjutamise juurde?

Noormees muigas, kui nägi all Marki.Noogutas talle kiirelt, ning potsatas noormehe kõrval.Haaras ühe aerudest, ning saatis selle suure hooga vette ulpima, lõpuks oli see ka põhja läinud.Danielit haaras rahulolev muie.''Samarat ei saa piinata, ta piinab end ise.''Muigas noormees kiirelt enda silmi sejärel Markile viies.

[Külaline]

Samara sulges hetkeks silmad ning lõpetas otsimise. Ta pööras kiire pilgu puule, mille all Daniel ning Mark olid. Koheselt kuulis neidis kiiret sulpsatust ning ta pööras enda pilgu veele. Nüüd aga sai Samara vihaseks. Ta suundus puu poole ning lükkas noormehe sealt alla. Seejärel hüppas ta ka ise alla ning haaras noormehe kõrist. "Sa pole väärt prefektiks olema, kas tead seda. Sul veab, et Mark sii on, muidu sa veel kahetseks. Sa lähed tood need kuradi aerud otsemaid siia," sisises Samara haaret noormehe kõri ümber tugevdades. Tema mürkrohelistes silmades peegeldis viha ja metsikus, mida polnud seal enam ammu näha olnud. Kärmelt lasi tütarlaps noormehe kõrist lahti, justkui oleks see teda kõrvetanud ning pööras enda pilgu Mark'i poole. "Vabandust," sõnas ta tasaselt.

[Daniel Hunter]

[i]Noormees muigas, kui neiu temast jällegi liiga kiirelt lahti lasi.Ta lebas endiselt maas, ning silmitses nüüdseks juba peakohal kõrguvat puud.Kergitas kulme, ning muigas.Ta ei kavatsenudki end liigutada.

[Lord Voldemort]

OT: Kes on madis?? Ma ei ürita midagi, aga siiski.. ebareaalne.
OTOT: Ma oleks arvatavasti sinu poolt, kui teil mingi fight käima hakkaks

[Mark de Bismarc]

Mark ehmus, kui tüdruk meeletult endast välja läks, kuid siiski ei tormanus Danile appi, sest teadis, et poiss saab enda kaitsmisega suurepäraselt hakkama. "Kas kõik on korras?" küsis Mark vaevukuuldavalt sõbralt, kui Samara oli tolle lahti lasknud. Siis pöördus ta Samara poole. "Neiu!" sõnas poiss pahaselt, "Mida sa enda arust teed? Hakkad lampi selle kooli poisse kägistama. Se pole siin piisavalt kaua olnudki, et kedagi tunda või midagi teha. Ole nüüd ometi normaalne, või ma pean su katakombidesse viima." Mark oli vihane võõra tüdruku peale. "Kui midagi sellist peaks veel kunagi korduma, siis hoia end minu silme alt või muidu sa kahetsed." Ta tõstis ähvardavalt käe Samara kohale. Tüdruku käsivarrest kinni haarates, ilmutas ta selle tüdrukute pesuruumi ning lahkus ise järjekordse popsatuse saatel tagasi saarele. "See plika on hull," sõnas ta Danile.

[Daniel Hunter]

[i]Noormees muigas kergelt, kui oma silmad taevasse viis, ning end lõpuks püsti ajas.Silmitses mõne hetke saart, ning ohkas, kui end kivile istuma sättis.Haaras taskust paki, ning süütas ühe suitsu, kui just Mark ilmunud oli.Kerge muigega silmitses ta noogutuse saatel sõpra, kes ta äsja päästnud oli, kuid Daniel oli kindel, et Samara seda nii ei jäta.

[Mark de Bismarc]

Mark istus liivale ning vaatas järvele. "Sa suitsetad?" küsis ta Danilt kui poiss sigareti läitis. Mark ei teadnudki seda varem.

[Daniel Hunter]

Noormees viis pilgu suitsule, miss ta käes põles.''Ainult siis, kui ma närvis olen.''Sõnas ta kiirlet oma suitsu lõpuni tehes, ning lühikest koni juppi vette visates.

[Mark de Bismarc]

"Aga see on ju muguvärk," imestas poiss, pööramata tähelepanu asjaolule, et poiss oli just vihjanud oma närvilisusele. "Kas see kuidagi eem... ohtlik.. pole?" küsis Mark sigarette siiski mitte usaldades.

[Daniel Hunter]

Dan turtsatas kergelt.''Vähem ohtlikum, kui kokkupuuted Jack'iga.''Sõnas ta kerge naeru turtsatuse saatel ,ning viskas paki Marki suunas.''Iseasi kas sa tahad.''Tähendas ta lõppu, kui oma silmad taevasse viis.

[Mark de Bismarc]

"kokkupuuted kellega?" küsis Mark, tundes, et mingi infokild on vahepealt puudu. Püüdes osavalt sigaretipaki kinni, vaatles ta seda kahtlustäratavalt ning võttis ühe suitsu välja. Vaadelnud sedagi hetke, pani ta sigareti karpi tagasi ning ulatas selle Danile. "siiski, mingi muguvärk. Ei meeldi mulle need sitikad ja nende rämps."

[Daniel Hunter]

Dan irvitas kergelt, ning pistis paki tasku, kui enda silmad avas.''Inimene kes pani mu Soneaga paari.Sa ju ometigi näed et mu nägu on haavunud ja käevarred lõhkised.Peksta see kutt oskab igatahes.''Turtsatas ta lõbusalt oma silmi maha viies, ning sinna kergelt oma sõrmega midagi sodides.''Miks sa teda suudlesid?''Küsis ta äkitselt aga sõbralt midagi mida Dan tahtis tegelikult juba ammu teada.

[Mark de Bismarc]

"Aga läheme anname vastu talle" pakkus Mark õhinaga välja, kuid tõmbus polju tõsisemaks järgmise küsimuse peale. "Ma ei teagi," sõnas ta.

OT: Keegi peab mulle meenutama, kuidas asi oli... Ma täpselt enam ei mäleta :D

[Daniel Hunter]

Daniel viis silmad sõbrale.''Ega sa temast midagi enamat ei taha ju?Ega ju?''Kergits ta juba pingsalt oma kulme.''Kõigepealt Rox ja nüüd Sonea, ütle et ma kujutan seda endale ette.''Lausus ta tõsiselt pulka, pooleks murdes, ning oma pilku maha viies.

[Mark de Bismarc]

"ei. see oli vaid hetkeline vääratus" sõnas Mark. "Ja mis Roxil viga siis on?" küsis poiss pahaselt, sest pidas seda solvanguks tüdruku vastu, keda ta armastab.

[Sponsored content]