3. korruse tsill

[Jack Mentoros]

Jack haigutas mõnusalt ning laskus kolmandakorruse koridoris külma kivi seina äärde istuma. Ta vaatas igavlevalt ringi, kuid ei näinud enda ümber kedagi, keda tüüdata. Niisiis jäi ta sinna vaikselt istuma, ja ilmselt ootama, et laest hiidkalmaar pähe kukuks, või midagi.

[Sonea A. Lyre]

Sonea jalutas parasjagu oma tüüpilist rada edelatorn poole, kui ta peaaegu (rõhk sõnal peaaegu) ühe inimese otsa komistanud oleks. Kulmu kortsutusega vaatas ta selle tüübi poole. Üsna hindavalt teda silmitsenud, avastas ta, et see oli üks nendest inimestest, kellega tal varem polnud 'au' kohtuda. "ja sa oled..?" küsis ta lõpuks kerge ohke saatel. Niisama minema kõndida oleks kaa ebaviisakas olnud.

[Jack Mentoros]

"Tsill mees," vastas Ment aeglaselt pilku tõstes. "Nimi on Jack," lisas ta lõpuks, kui oli tüdruku silmitsemise lõpetanud. Ta langetas taas pilgu oma skate'idele ning toppis ühe jalatsist välja tulnud paela sinna tagasi (tähtis informatsioon!).

[Daniel Hunter]

Noormees sammus kerge irvega edasi, kuni koperdas kellegile otsa.Järgmisel hetkel maandus ta juba Sonea kõrval maas, ning pomises midagi.Silmitses küünarnukki, mis oli haiget saanud, ning suunas seejärel oma silmad teistele.Ajas end kiirelt püsti, ning pühkis riietelt suurema tolmu.''Never Mind.''Ütles ta rohkem endale, kui edasi sammuma hakkas.

[Sonea A. Lyre]

Sonea kortsutas kergelt kulme ning hakkas parasjagu enda nime kaa ütlema, kui nägi Danieli siia poole sammuvat. Nähes, et ta sellele end Jackiks nimetanud tüübile otsa koperdab, tekkis ta näole imepisike muie. See kadus aga kohe, kui Dan jube minema hakkas kiirustama. "hei, kuule, oota !" hüüatas ta kiirelt, oli paari sammuga tema juures ning haaras ta käsivarrest kinni. "kus sa jooksed nüüd ?" pomises ta lõpuks, kui oma ilme taas ükskõikseks oli mananud ja käe kiirelt taskusse pistnud.

[Daniel Hunter]

''Ma ei jookse, vaid kõnnin.''Sõnas ta tuimalt korraks peatudes.Suunas pilgu Sonea käele, mis ta kätt kinni hoidis kortsutas noormees kiirelt kulme, kuid ei pööranud sellele rohkemat tähelepanu.''Ma juba lahkun, saad selle tüübuga oma asju edasi ajada.''Lausus ta kiirelt oma samme kiirendades.

[Jack Mentoros]

"Kui mind veelkord puudutad, hakkad jooksma," muigas Jack ülbelt eemal olevale temast veidi pikemale noormehele. Ment ei pidanud pikk olema, kuid jõudu ja oskusi oli tal piisavalt, et kõigile mugudele vastu tatti anda. Võluritega oleks võinud asi veidi teistsuguseks minna...

[Daniel Hunter]

Noormees suunas kiire hindava pilgu noorukile, ning kergitas seejärel õrnalt kulme.''Juba lähengi saate oma vestlust edasi arendada.''Lausus ta tuimalt noormehele, ning suunas oma pilgu kiirelt Sonea'le.Neelatas, ning lükkas tüdruku käe ettevaatlikult oma varukalt ära, ning kadus seejärel pimedusse.

[Jack Mentoros]

"Ta mingi kullakalli sulle, et nii rahutuks muutud?" irvitas Jack noorukile järgi ning pööras pilgu taas oma tossudele. Neid oli nii mõnus jõllata. Korraks oma kullakalli peale mõelnud sulges ta rahulikult silmad.

[Daniel Hunter]

Dan seisatas kiirelt, ning keeras end ringi.Silmitses mõne hetke tüdrukut, kuni temast möödus, ning Jacki ette seisma jäi.''Tema ja minu kullakallike?Nalja teed mees?''Küsis ta silmnähtavalt ärritudes.''Vabanda vaan, aga mulle ei meeldi sellised nagu sulle.Lase käia ehk lubatakse sulle rohkematki, kui Markile.''Viis ta kiirelt oma silmad Sonea suunas.Neid aga koheselt tagasi Jack'ini viies irvitas ta kergelt.''Või oled sa juba saanud kõik, mis huvi pakkus?''Muigas ta end vastu seina lastes, ning ükskõiksust täis pilgu Jackile viies.

[Jack Mentoros]

"Ära muretse," lausus Jack ilmselgelt naeruse muigega, "mina saan kõik, mis ma tahan. Paistab, et sul on sellega aga probleeme," irvitas ta noormehele näkku, viitsimata püstigi tõusta. "Tead sa meenutad mulle ühte mu sõpra," lausus ta veel suuremat irvet näole manades. "Iga kord kui ma talle otsa vaatasin, arvas ta, et nüüd oleks õige, kui ma talt suhu võtaks. Sa oled täpselt selline."

[Daniel Hunter]

Noormees silmitses kiire neelatuse saatel Jacki.Jälgis teda, ning tundis, kuidas ta nägu ühe rohkem pingsamaks venis.''Miks see mind kõigutama peaks?Äkki ma tahangi seda.Eino sa oled omale väärt kuti leidnud Sonea.''Lõpetas ta oma lause silmapööritusega pilku tüdrukule viies, ning teda kerge õlakehituse saatel viivu vaadeldes.''Nüüd ma saan aru, miks Mark oli see.''Raputas ta kiirelt pead, ning muigas vaikselt.Möödus Jack'ist, ning virutas talle jalaga kerge vopsu vastu põlve.Silmitses teda mõne hetke, kuid sammus seejärel edasi.

[Jack Mentoros]

"Tõestasid oma nõrkust?" irvitas Jack löögi peale poisile näkku (ma ei löönud sind, irvitasin sulle näkku), ning tõusis kiirelt püsti. Mittemidagi tegemata jäi ta vaikselt teise ette seisma ning nõksatas ootavalt peaga. Ta oli kindel, et saab kohe löögi kõhtu või näkku, ning oli selleks absoluutselt valmis. Esimest lööki polnud stiilne tõrjuda niiet ta pani käed rahulikult taskusse, neid märkamatult hargivahe kaitsmiseks kasutades (xD).

[Daniel Hunter]

Dan muigas kergelt, ning suunas oma pilgu Jack'ile, kui end ringi keeras.''Ma olen veelgi nõrgem, kui sa arvata oskad.Kuid see nõrkus ei puutu sinusse.''Sõnas ta kiirelt neelatades, ning järsult teda ribidesse lüües.Dan astus seejärel sammukese tahapoole, ning tõstis kiirelt jala.Virutades sellega Jack'i põsele.Astus talle seejärel taaskord lähemale, ning viskas pusa kiire tõmbega seljast.''Ma ei karda sind.''

[Jack Mentoros]

"Värskendavad hetked," pomises Jack kerge muigega, enne kui käe kergelt rusikasse pigistas, ning nooruki näkku ligi kolm hoopi jagas, niiet too pikali lendas. "Võiksin ma vähemalt teada, mis on inimese nimi, kes minu käe läbi surema hakkab?" küsis ta muigelsui ning tõstis noormehe uuesti püsti. Ta virutas tollele täiesti jõust kõhtu, ja tõmbas talt siis jalad alt. "Kui mina sinuga lõpetanud olen, läheb isiku identifitseerimisega raskeks," seletas ta irvega oma eelmist küsimust.

[Daniel Hunter]

Dan tundis, kuidas kõhus midagi kohe väga valesti läks.Noormees surus rusikad kõvasti kokku, ning neelatas vaevaliselt, kui ta uuesti püsti tõmmati.''Küsi seda siis kelleltki teiselt, ehk su pruta teab vastust.''Lausus ta noormehele näkku irvitades, ning teda kaalutlevalt vaadeldes.Oligi parem, kui Jakc oleks Danieli siinsamas kohe ja praegu ära tapnud.Daniel ei kavatsenudki enam lüüa, kui siis vaid õrritamiseks.

[Jack Mentoros]

Jack muigas kergelt kui temast mitukümmend sentimeetrit pikem düüd talle alt üles vaatas. "Mine nüüd tipatapa haiglatiiba, ütle, et mina andsin sulle peksa ja siis lase mind koolist välja visata. Deal?" küsis ta tõsise näoga korra tüübile otsa vaadates. Pärast seda ilmus ta näole taas ülbe muie ja ta lükkas rahulikult nooruki endast eemale. Ta sülitas korra põrandale verepleki ning vajus siis rahulikult taas istuma.

[Daniel Hunter]

Dan maandus kiire oige saatel põrandale, ning ajas end istuli.Sülitas kiirelt Jack'ile verd näkku, ning irvitas seejärel.''See oligi kogu peksmine?Selle eest saad kuu aega Lordi kabinetti küürida vaid.''Irvitas ta rahulikult end selili lastes, ning tundes kuidas verd ta suust voolama hakkab.Noormees tegi kiire järelduse, et mõni roie oli purunemisel kopsu tunginud.Sulges varsti silmad, ning ootas uut laksu.

[Jack Mentoros]

"Kui soovid, võin jätkata, aga sinu enda huvides soovitan rääkida, et ma ähvardasin sind viiendalt korruselt alla visata," lausus Ment tõsiselt. Ta vihkas seda kohta. Kas surm, või minek, aga siia ta jääda ei kavatsenud. Ja nagu ta mainis, oma tahtmise ta tavaliselt ka saab.

[Daniel Hunter]

Dan vangutas kiirelt oma pead.Silmitses hetke üht akent, kuid raputas vaikides pead.Ajas end kuidagi püsti, ning sammus aeglaset Jack'ini.''Teeme nii, et mõlemad saame sellest kasu.Sina peksad mu vaeseomaks ja mina muretsen sellepärast, et Voldu teada saaks, et see sina olid.Diil?''Küsis ta kiirelt enda pilku hetkeks Sonea'le viies.Koheselt rändasid silmad, aga tagasi Jack'ile.

[Jack Mentoros]

Jack tõmbas julma liigutusega poisi pea alla poole, ning virutas mitu korda sellele põlvega, teades et tüübi ninaluu on ammu puruks, võib-olla juba esimeste löökide ajal. Ta peksis teda nagu segane, kuni lõpuks too enam ei liigutanud, vaid jäi maha lamama. "Kui ta surnud on, hoolitsed sina selle eest, et kõik Jack Mentorose nime teada saaksid," lausus ta türukule näpuga osutades ning jalutas siis sealt rahumeelselt viisikest vilistades minema, pusa seljast võttes, ja seda ühte prügikasti heites, et vereplekke näha poleks. Täna oli vaja veel elada.

[Sonea A. Lyre]

Sonea vaatas peaaegu uskumatult pealt, mida kõike need seal omavahel temast (ja kõigest muust) rääkida ei jõudnud. Kui see kogu kamm juba läbi hakkas saama oleks ta kõige parema meelega nad mõlemad surnuks klobinud. Lõpuks uuesti mõistusele tulnud, virutas ta Jackile ühe kõva obaduse näkku, enne kui too minema jõudis kõndida. Ta polnud seda küll ette planeerinud, aga nohh - iseenesest. See järel talle küllaltki vihkavat pilku saates, suundus ta uuesti kiirelt Danieli juurde. Otsustanud, et siin pole enam midagi tema teha, võlus ta välja kanderaami ja oli peagi temaga juba ravipunktis.

[Sponsored content]