Üksik puu

[õnn]

Üksik puu kõikus korra. Õnn lendas ta juurde. Ta oli pätsanud Isandalt 35 galeooni ja pani need mündid kõrgele puu otsa, et nende läige säraks ja Lord ei saaks neid kätte. Kihistades lendas õnn ära ja sukeldus vee alla.

[Külaline]

Rox oli järve ääres puu otsas nahkhiire kujul rippunud. Ta märkas et 35 galeooni naerukihina saatel puu otsa hõljusid. Kui ta kärkas, et kihin aina kaugenes ja sis sulpatuse saatel vette kadus, muutis ta end jälle inmeseks ning võttis raha ära. Ta ei teadnud, kas ta üldse tohtis seda teha, kuid tal oli vaja luua jaoks raha koguda ja ruttu. Kui ta oli mündid enda taskusse toppinud, hüppas ta sealt samast puu otsast kihinale vette järgi, ta ei teadnudki miks.

[õnn]

Õnn ehmus, kui kuulis, et keegi sukeldus talle järgi. olevus kandis kleitu ja õnn oli ta peale solvunud. Niisiis.... Ta rebis tüdruku kleidi pooleks. Täpselt keskelt. Vertikaalselt. Oli ainult kleidi parem pool ja vasak. Siis õnn haihtus.

[Külaline]

Rox vaatas, kuidas ta kleit kihina murdmisel põhimõtteliselt pooleks läks. Rox sai suht pahaseks, ta hoidis kleiti kätega kõvasti koos ning tuli veest välja. Veest väljunud, muutis ta end nahkhiireks (sellel kujul tal kleiti ju pole xD) ning lendas puu otsa tagasi.

[Mark de Bismarc]

Mark jalutas järve ääres. Ta nägi nahkhiirt ning teadis kohe, et see on Roxanne. Lootes, et tüdruk suudab talle andestada hüüdis poiss tasaselt: "Rox. Oled see sina?"

[Külaline]

Rox muutis end seal samas puu otsas tagasi inimeseks ja jäi - kleiti eest kinni hoides - ühe oksa otsa istuma. Märgates Marki, tiris ta kleidi veel rohkem kinni, kuid vastas "Jap, mina.." ning jäi tollele otsa vaatama.

[Mark de Bismarc]

"Oih. Sa nii..." jäi poisil lause lõpetamata, nähes tüdrukut nõnda. Kattes oma silmi ulatas ta tüdrukule rüü. "võta see," sõnad poiss lahkelt, ise teksade ja t-särgi väel olles.

[Külaline]

Rox võttis umbusklikult Marki jaki ning pani selle endale ümber. Ta põhimõtteliselt hüppas puu otsast alla ning jäi Markile otse silma sisse vaatama. Ta ei teadnud ise kaa, kust ta selle julguse sai, võibolla sellest, et polnud toda piisavalt kaua näinud.

[Mark de Bismarc]

"Ma pole sind ammu näinud," sõnas poiss mitte midagi muud öelda osates. Ta ei teadnud, kas tüdruk on talle andestanud või kargab kohe hammastega kõrri. Poiss jäi äraootavale seisukohale.

[Külaline]

Rox ohkas ja lausus "Ega jah, miks oleks pidanudki.." ning vaatas Marki pilgu vältimseks järve poole. Lõpuks siiski ta otsustas poisile otsa vaadata, sest neil olid omad asjad selgeks rääkida ning ta ootas, et Mark sellega alustaks.

[Sponsored content]