Nahkhiiretuba

[Külaline]

Rox vedas meelega puuri väga loksutades oma 'nahkhiire' koolist koju. Ta lihtsalt ei tahtnud looma enam puhkekas hoida, äkki keegi hull laseb lahti. Ja tal oli veel kasutamata tubasid, seega ühe võis hetkel vabalt nahkhiirele anda. Ta kõndis enda majja sisenedes teisele korrusele, ning sisenes tuppa, mis jäi tema magamistoa vastu. Seal puuri ühele kapiäärele pannud, jäi ta ühe tugitooli peale vedelema.

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir oli pahane. Teda oli loksutatud nii palju, et sisemus keeras. Kui ainult siit välja saaks, mõtles olend. Ma tapaks ta ükskõik kuidas ära. Vihaselt saatis ta Roxi poole mõned helid, mida inimkõrv tabada suutnud poleks. Kuid ta teadis, et Roxanne kuulab neid ja need ajavad ta pea valutama.

[Külaline]

Rox sai vihaseks ning röökis "Ahh, ole vait!!" ja lükkas käega puuri kapi pealt ümber, niiet see kolksatusega põrandale lendas. "Aiiaii, oli valus?"

[Roxi nahkhiir]

Puur oleks võinud olla suurem. Nahkhiir suutis enda vaevu püsti ajada. Kuid siis sirutas ta tiivad puurivõrede vahelt välja ning lendas (tugev oli see idikas) laua peale tagasi. Ainus tema liikumisvõimalus. Ta langetas pea ning kraapis puuri põrandat, näidates, et tahab süüa.

[Külaline]

Rox kortsutas kulmu. "SELLE vea peame nüüd küll kohe ära parandama.." ütles ta ning läks korraks toast välja. Ta käis pööningul ära ja tuli tagasi, (mugude kraam) üks suur rattalukk käes ning lukustas puuri ja ühe seinaäärse toru kokku kinni. "Vot! Süüa tahad kaa? Ei saa praegu, hiljem.." sest ega seehoolitsemine talle just meeltmööda polnud.

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir sööstis hammastega rattaluku kallale. Kahe minuti pärast oli ta juba alla vandunud. Kõht oli ka rämedalt tühi. Rox polnud teda vist juba... 2-3 päeva söötnud? Ning kuradi igav oli ka olla.

[Jasmine Van Rodre]

OT:Hea teema xdd

[Roxi nahkhiir]

OT: Tänks

[Külaline]

Rox sulges simad ning üritas seal magama jääda. Kuid, enne magam jäämist ta kuulis tugitooli tagant seina äärest krabistamist. Tugitooli taha piilunud, nägi ta seal ühte hiir jooksmas. See polnud vanaaegse mõisa kohta just mingi haruldus. Ta võttis oma võlukepi välja ja viis hiire Wngardium Leviosaga puuri kõrvale, ning pani söögiavast sisse. (Nahkhiir sealt välja ei mahu )

OT: oli selle mainimine nii vajalik ^^?
we already know that Jasmine

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir märkas järsku hiirt enda puuris siblimas. Üks kiire liigutus ja hiir ei siblinud enam kunagi. Algul oli Ryan tahtnud süüa inimeste toitu, kuid taipas siis, et ei seedi seda ära ja läks nahkhiiretoidule üle. kuid hiired. Need rõvetised. Neid ta jälestas. Siiski oli nälg liiga suur. Ta rebis hiire lõhku ja sortis parema ja söödavama osa välja. Ülejäänud kukutas puurist välja. Kõrvale jõi ta olendi verd. Õnneks oli see hea maitsega. Liha kohta sama öelda ei saanud.

[Külaline]

Roz turtsatas kui nägi, et Ryan toitu sorteerib. Ta teadis, et nahkhiir talle vastata ei saa, kuid kuuleb teda "Miks sa üldse sööd seda liha tal? Õehh" ning vaatas puuri kõrval oleat jälkust. "Praegu ma veel koristan selle ära, kuid kui veel nimodi lagastad, siis ei saa sa nädala vältel minult mitte midagi!" ning hoidis oma võlukeppi käes ja ütles "Roogi puhtaks!"

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir ei saanud vastata. Varem oleks ta ainult verest ära elanud, aga selline nälg... Ning nahkhiire iseloom pani ta sööma seda jälkust. Hetkeks nägi roxanne jälle hoolitsev ja tore välja. Ryan jäi teda vaatama pea küljel. Siis meenus talle, milline piinaja Rox olnud oli ja keeras tüdrukule selja.

[Külaline]

Rox vaatas mõned hetked Ryanit mõteldes. Ta oli vampiiri juba poolteist aastat puuris kinni hoidnud. Enda arust põhjusega. Ta tõusis püsti ja ütles "Nohh, jätan sind nüüd siia igavlema. Nagu tavaliselt. Kui sa lärmi ei tee, saad homme kaa süüa. Baibaii!" nign lahkus enda tuppa.

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir suutis suurte pingutustega end ümber pöörata ja tagurpidi rippudes ta uinud, nähes unenägusid õnnelikust elust paar aastat tagasi.

[Külaline]

JÄRGMINE PÄEV

Rox tuli järgmine päev siiski kloonitud inimvere pakiga nahkhiire juurde. Ei saanud lasta ju teisel päris ära surra ja too oli piisavalt vaikne olnud. Ta pani selle söögiluuki ning ütles "No söö.." järjekordselt imekombel mitte toast välja marssides vaid sinna tugitooli istuma jäädes.

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir oli juba ammu üleval olnud. Inimverd toodi. See oli väikse lemmik. Palun ole 0 reesus negatiivne, palun! mõtles ta. See veri oli haruldane, kuid parima maitsega. Loomake lõi hambad sisse ja tundis oma lemmikverd suhu voolamas. JESSS! Nahkhiir vaatas tänulikult roxi poole, sest ta polnud ammu midagi nii head saanud.

[Külaline]

Rox turtsatas tänuliku pilgu peale. Ta ei saand ise kaa aru, miks ta loomale oma toitu andis. Kuidagi selgituseks ta seletas "Nohh.. Kui ma sult nigunii su nooruses oleva elu ära võtan, midagi ju peab head kaa tegema. Ahh ma ei tea!" ning kiikus tooliga ümbes "AII! Pekki.."

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir ehmis Roxi kukkumise peale ja hakaks tiibadega raputama. Puur tõusis veid iõhku, kuid jalgratta lukk ei lubanud selell rohkem liikuda. Elukas teadis, et ei saa midagi eha ning vaatas lihtsalt edasi, mis juhtub.

[Külaline]

Rox tõusis püsti ja sai rahmimisest valesti aru "Jajahh, naeranaera!" ning läks ust paugutades toast välja.

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir tõmbus tagasi. Fakk. Järgmine kord enam midagi nii head ei saa. Ta tõmbas paku oma puuri, kuigi sai nii ruumi veel vähemaks ning otsustas ülejäänut säästa.

[Sonea A. Lyre]

Mingi teisipääv

Sonea sisenes kergelt ümisedes mingisse tuppa, kus ta varem polnud käind. Tüdrukul oli suht hea tuju, sest ta oli endale just ühe tätoka sebinud ja see meeldis talle, kohe vääga. Järsku jäi ta aga võpatades seisma ning lõpetas ka ümisemise. Misasja.. nahkhiir ? mõtles ta kerge imestusega kulme kergitades ning astus puurile lähemale. Kerge lausumata loitsuga ukse ja aknad kaa igaksjuhuks kinni loitsinud, vaatas ta üsna huvitunult sellele olendile otsa. Noo.. see ei saa ju midagi paha teha, kui ma ta lahti lasen, ega ju ? mõtles ta kulme kortsutades ning tegi siis kerge võlukepi viipega puuri ukse. Seejärel jäi ta kergelt huulde hammustades ootama ja vaatama, mis see olend korda saatma hakkab.

[Roxi nahkhiir]

Nahkhiir ei uskunud oma silmi... Pärast liiga pikka vangistust, et sellele mõelda avanesid lõpuks vanglatrellide vahelt uks. Oma vabastajale oli ta hiiglama tänulik, kuid ootas kuna oma vangistaja tappa. Ta astus välja ja lendas vabastaja kõrvale... ja muundus inimeseks... umbes 17 aastaseks poisiks. Poiss ei olnud aga harjunud sellise kujuga ning ta pea hakkas ringi käima ning ta krabas laualt tasakaalu leidmiseks. Ta tahtis tänada inimest, kes ta vabaks laskis, kuid ta ei suutnud rääkida.. Küll ma peagi suudan. Oli ta kindel.

[Sonea A. Lyre]

Sonea potsatas imestunult enda seljataga oleva tooli peale istuma. Oi, oi.. seda vist poleks pidanud tegema.. m6tles ta ning hammustas r2evalt huulde, kui seda mehikest silmitses. L6puks manas ta enda n2ole taas oma tavalise yksk6ikse ilme ning p88rdus v66ra noormehe poole. "kes kurat sina veel oled ?" kysis ta l6puks, t6usis k2hku pysti ja andis m6ista, et see tyyp v6ib istuda. Sest et too n2gi palju rohkem sellise moodi v2lja, kes peaks istuma, kui Sonea ise.

[Ryan Cran]

Ryan vaarus toolile ning istus seal hetke paigal, lastes oma pearingik2imisusel maha rahuneda. Peale seda ta lihtsalt kysis oma ylimadala h22leda "Kus on Rebecca?" ning pani m6tlemiseks oma silmad kinni t2psustades igaksjuhuks "Roxanne Rebecca.. Cherry.."

[Külaline]

Roxanne oli oma toas niisama vedelenud kui järsku kuulis.. EI OLE VÕIAMLIK! Täpselt SELLEST toast tuleb SELLE inimese hääl ja Sonea oma?!?!Esimest korda elus tundis Rox sügavat kahetsust, et Soneale Ryani kohta varem midagi rääkinud polnud. Äkki siis ta püoleks seda puuri näppima läinud. Rox tormas mõtlemata nahkhiire tuppa lootes et siiski kuulis viirastust. Ukse lahti lüües võis kuulda kui valjemat ja hirmunumat kiljatust, mis üldse Roxi suust kuuldud on. "Ryan!!!" röökis Rox ning tormas hirmust täiesti sassis ajudega treppidest alla, viimastl astmete pikali koperdades. Justkui mingi libahunt või kapuutsiga ükssarvce verd imev voldemort oleks järel jooksnud, sarnaselt sellisele olukorrale ajs Rox end kukkumisvalust hoolimata püsti, võttis endale suuure keebi ümber, pani looriga kübara pähe (päikesekaitse) ning haaras oma luua ja tormas majast välja, uksest saati otsejoones lendu tõusnud. Rox ei teadnud ise kaa, kuhu ta täpselt lendab. Võibolla kooli, äkki oskab Voldemort teda kuidagi kaitsta. Võibolla segadusest isegi Marki juurde.

[Sponsored content]