Mööda minnes

[Külaline]

Rox kõndis mööda pikka tänavat oma kodu poole. Kuid majani 666 oli veel palju minna ja tee peal märkas ta ühte väikest onni moodi pleissi millel oli peal silt "MÜÜA! 150 galeooni!" Rox jäi maja vaatama, mõeldes, et sinna saaks hästi oma nahkhiirekese puuri istutada. Nii ei oleks see kellegil jalus ega lärmaks.

[Scott Morto]

Scott kõndis mööda Grumvia tänavat, vaadates omale maja, sest ei tahtnud enam isakodus elada. Poiss nägi, kuidas ühte onnikest silmitses kena neiu. Scott kõndis samuti onni juurde. "Tere! Scott Morto," ütles ta ennast tutvustades."Valite kodu?" küsis ta kerge muigega.

[Külaline]

"Roxanne Rebecca Cherry," vastas Rox Scottile. Poisi küsimuse peale hakkas ta laginal naerma "Seda ühetoalist hurtsikut endale koduks? Nalja teete? Siin pole ei vell ega elektrit ega midagi seeski. Mul on oma maja, või noh, rohkem mõisa moodi värk olemas. Täiesti isiklik. Lihtsalt sellist eraldi kohta, oleks mõnus vahepeal sellises hurtsikus üksi olla.." lobises Rox ning küsis siis "Ja mida te ise siin teete?"

[Scott Morto]

"Oijah, ma tegin nalja. Kas me ei võiks sinatada, nüüd kus me tuttavad oleme?" vastas ta Roxanne'ist õhkus mingit väge, mis tüdruku nii meeldivaks tegi. "Mina otsisin endale maja, mida osta. Aga loomulikult mitte seda onnikest," vastas ta kelmikalt naeratades.

[Külaline]

Rox naeratas ning hakkas mööda tänavat aeglaselt edasi kõndima.

[Scott Morto]

"Kas tohib oma seltskonda pakkuda?" küsis Scott džentelmenlikult Roxanne'ilt tüdruku kõrval kõndides. Ta paistis olevat armunud, nii imelik kui see ka ei tundunuks. Ta ema oli ju paar kuud tagasi surnud. Poiss mõistis nüüd oma isa. Armastuse vastu ilmselt ei saa, mõtles ta ise. Aga oma ema ei unusta ta kunagi. Kuidas ta saakski?

[Külaline]

"Ikka," vastas Rox ning kõndis vaikselt oma jalgu vaadates edasi. Ta kandis oma päikesevarju õla peal lahtiselt, sest siis oli üsna päikseline ilm ja tal polnud tahtmist nahkhiireks moonduda (Vb unustasin sda päiksevarju enne mainida xd ) .

[Scott Morto]

"See päevavari on kena ja daamilik," tegi Scott komplimendi, ilma et oleks midagi Roxanne'i olemusest teadnud. Roxanne oli tõesti nagu kusagilt uusaja Inglismaalt välja astunud. Siis oli ka valge jume moes. Ja need riided. Sellised mõtted käisid poisi peast läbi.

[Külaline]

Rox vaatas küsivalt Scottile otsa ja ütles "See ainult sellepärast, et mulle päike peale ei paistaks. Vampiir olen.." ning vaatas korraks uuesti maha "Muide, lase lõdvaks... Nohh, sellesmõttes, käitu vaamalt, sa ei pea mulle mingeid komplimente teha üritama."

[Scott Morto]

Korraks Scott ehmatas, what a hell? Vampiir? kuid rahunes siis. Vaevalt, et ta mind hammustama hakkab, muidu poleks ta seda maininud, mõtles ta end rahustada püüdes. "Miks mitte teha komplimente nii kenale neiule?" küsis ta siiralt, kuid puhkes siis naerma. "Ma käitun nagu täielik idioot?" küsis ta siis.

[Külaline]

"Mkmm, sellesmõttes. Oehh. Ma ei oska selgitada. Sa kuidagi nagu.. tundub et üritad liiga palju. Käitu vabamalt. Ahh, ma ei tea! Ära kuula mind, ma ei tea ise kaa mida ma räägin" ütles Rox tänavalt pilku pööramata.

[Scott Morto]

Scott sai vihjest aru. "Kas me kuhugi istuma ei võiks minna? Tulemüüri või nii..." pakkus ta tavalise häälega. "Sa räägiksid endast ja mina endast."

[Külaline]

Rox imestas, et Scott tema kohta nimodi huvi tundis ning vastas ahtlevalt "Noo, tegelikult... Jamh, miks mitte.."

OT: sa tee teema

[Scott Morto]

"Lähme siis," ütkes Scott ning nad suundusid Tulemüüri poole.

[Sponsored content]