Südaööl väljas

[Sherincal]

Vihma sadas. Scheran sammus üle kooli õue, nägematta vihma tõttu täpselt kuhu. Ta plaanis otsida üles puu, mille all, nagu ta teadis, jäi ka kõige tugevama vihmaga kuivaks. Ta sammus koolist eemale, lõpuks leides selle üles. Ta istus kuivale kohale maha ja soris natuke oma kotis. Viimaks leides selle, mida ta sealt otsis, küünla ja tikutopsi. Ta torkas küünla maasse, ja tõmbas tiku põlema. See kustus hetk hiljem. Ta proovis uuesti, jällegi ilma õnneta. "Pagan, põle!" vands Scheran, tõmbas uuesti ühe tiku põlema. Ka see kustus. Sceran otsustas võtta 3 tikku ja need korraga süüdates kohe küünla alla toppida. Õnnestuski, nüüd tal oli vähemalt tuli. Lootes, et keegi tema tegevust ei märka otsis ta tulutult puu ümber rohtu. Ta otsustas võtta kotist teise küünla. Ta süütas selle kasutades teise küünla tuld, surus selle kergelt maasse. Ta soris oma kotist raamatu järgi. See leitud võttis ta uuesti küünla ja asus seda küünlavalgel lugema, olles ülutänulik, et oli vihmale vaatamatta soe öö.