Sealt, kus keegi ei käi.

[Daniel Hunter]

Üle pikaaja sisenes kõrtsi taaskord Dan.Poiss oli selle aastaga üsna palju muutunud, kuid siiski äratuntav.Kiirelt ohanud seisatas ta üsna pikalt ukseees.Lõpuks lauda sammunud kus ta need kõik aastad joonud oli kergitas ta kulme, kui omale vaid ühe tagasihoidliku greibimahla tellis.End mugavalt toolile istuma sättinud lõi ta mingi hiinakeelse ajakirja lahti, ning peitis oma pilgu sinna.

[Külaline]

Rox ja Sonea läksid tulemüüri.Rox, kellel polnud muidugi mitte mingisugust tuju endale midagi juua osta, alustas kohe koha otsimisega. Kaugemal mingit kahtlast tüüpi märgates ta kohe PIDI lähemale minema. Rahulikult (või tegelikult üsna ülbelt) tema kõrvale istunud, ömnnn..hõikas ta Soneale, et ta kaa seda kahhhhhtlases keeles olevat ajakirja nääks
alles SIIIS, tundis ta danieli ära

[Sonea A. Lyre]

Sonea, kes koha otsimise asemel jooki ostma oli läinud, viis nüüd, kui jook kätte saadud oli, (nagu tavaliselt) pilgu üle terve kõrtsi ning sammus siis veidi kulme kortsutades Roxi ja mingi tüübi poole. Mingi Roxi sõber siis arvatavasti. Veendunud, et seal piisavalt kohti on, et Ryan kaa nende lauda saaks istuda, kui ta juhuslikult ikkagi tuleb, istus ta Danieli vastu. Kulme kergitades jäi ta ootama, et too selle ajakirja lõpuks kõrvale paneks, sets hetkel ei näinud Sonea igaljuhul piisavalt, et ära tuvastada et see Danny on .

[Daniel Hunter]

Dan silmitses hoolikalt, kuidas Rox'inäoilme muutus, kui ta ilmselt aru sai, et tegemist on Danieliga.Lehte lõpuks koomale lükates asetas ta selle lauale, ning rüüpas ühe sõõmu oma mahlast, kui oma silmad Sonea omadele kinnitas, neid vaatlema jäädes.''Tervitused jah.''Sõnas ta pilku mujale viimata, kui kergelt naeratas.

[Külaline]

"Oii, sina!" ütles Rox ning naeratas laialt "Tere..ee.. tulemast.. tagasi," Muidugi Roxil pole aimugi et Sonea ja Daniel läbieisaaplaplaplaaa. Rox küsis viisakusest "Nii, kuidas siis läinud on?" sest polnud vana klassivenda ammunäindplaaplaa.

[Sonea A. Lyre]

Sonea vaatas tardunult, kuidas nooruk alustuseks ajalehe lauale pani ning lõpuks neid isegi kõnetas. Ilme lõpuks taaskord täiesti ükskõikseks sundinud, noogutas ta tollele vaid vaevumärgatavalt vastuseks ning jäi siis üsna ilmetult teiste vestlust pealt kuulama. Ta mäletas veel vägagi hästi enda ja Dani viimast kohtumist ja arvestades seda, polnud tal mitte mingit tahtmist teiste praeguse sõbraliku vestlusega ühineda.

[Daniel Hunter]

Dan kergitas vaid õrnalt oma kulmi, kui pilgu Rox'ile viimaks viis.''See ei huvita sind tegelikult, niisiis mis vahepeal koolis üldse toimunud on, kuigi ma arvan, et Isand teavitab mind täpsemalt.Siiski teate teie vast rohkem.''Sõnas ta külmalt oma pilku lakke viies, kui end tooliga vastu seina viis, ning suure sõõmu oma mahlast rüüpas.Seejärel luges ta silmanurgast ajakirja edasi.

[Külaline]

"Vanakallisklassivend jõuab kodulinnakesse tagasi, ikka huvitab kuidas läinud on.." ütles Roxilmselt olles ainus rõõmus inimene siin lauas "Meiil, on siin palju toimunud.." Rox mõtles seda Ryanijama ja lapsejama ja issikesejama ja kõikemuudjama aga ei hakand neid praegu kohe välja vuristama vaid viis kavala pilgu Soneale, siis üritades aru saad,a mis tollel viga on.

[Daniel Hunter]

Noormees keergitas vaid õrnalt kulmi, kui pilgu Soneale viis.Neelatas kergelt, ning raputas pead.End püsti ajanud haaras ta klaasi, ja jõi selle tühjaks.''Ma siis jätan teid kahekesi.''Astus ta vaikselt toolist kaugemale, kui laualt ajakirja haaras, ning ka klaasi sõrmedele jättis.Vaikselt Soneast möödudes surus ta silmad tugevalt kokku, ning lõpuks letini jõudes asetas endine prefekt end paremini sinna istuma.Uue mahla omale tellinud keeras ta tüdrukutele selja, kui oma pilgu lõpuks taaskord ajakirjale kinnitas.

[Ryan Cran]

Ryan tuli esmakordselt Bryaniga tulemüüri. Üldse, paar nädalat vaba olnud hing alles tutvus selle ümbruskonnaga. Väike kaheaastane Bryan nägi oma hooldajat Soneat ning jooksis midagi "EMME!!" sarnast karjudes tollele sülle. Ryan kõndis tõsise näoga samuti nende juurde. Üritades oma pilku Roxi juurde ekslemast hoida, tegi ta Soneale kerge kalli ning istus siis tema ja Bryani kõrvale. Bryan küsis näpuga Danieli poole näitades "Kesse onu on?"

[Sonea A. Lyre]

Sonea manas ülikiirelt enda näole võltsnaeratuse, kui Bryani häält kuulis ning viis siis oma pilgu, mis seni kindlalt Danieli peal oli olnud kahele tulijale. Ryanit kergelt kallistanud, sättis ta Bryani paremini istuma. Tolle küsimust kuulnud, lõi ta võltsnaeratus hetkeks värelema, kuid suutnud selle jälle kindlalt taastada, viis ta pilgu Danile. "Koolivend." vastas ta lühidalt Bryani pärimiste peale ning viis oma pilgu uuesti lauakaaslastele.

[Külaline]

Rox vaatas suurte silmadega Sonead ja Ryanit. Okei sellega ma lepin, et see põnn teda oma emmeks kutsub aga..aga.. Nad Ryaniga on koos ve? Õõõõhhh, going crazy.. Rox läks närvi. Seda oli vist juba enne aru saada. Lihtsalt, oma verdtäisaju kaotanud läks ta Danieli juurde ning tegi tollele kalli lihtsalt selleks et Ryanile tagasi teha.

[Daniel Hunter]

Dan keeras kiire pilgu poisijõmmile, kes ummisjalu Sonea juurde jooksis.Neid kergelt silmitsema jäädes tõmbas ta omale ühe mõnusa klaasitäie mahla kõrri, kui kuulis poissi Sonead emaks hõikamas.Seejärel ilmus sinna ka mingi kutt, kes siis ilmselgelt tema isa oli.Dani pilk kadus imekiirelt maha, kui ta omale midagi kangemat tellis.Järgmisel hetkel ilmus temajuurde, aga Rox kes teda kallistas.Poisil täitus kogu pea suurte küsimärkidega, mida ta kohe ilmselgelt jällegi ise vastama hakkas.Noormees kallistas teda vaid kergelt vastu, kui oma silmad tüdruku õlale peitis.Seejärel Roxi istuma surunud vaatles ta teda hindavalt.''Mida ei ole juhtunud!?!Sonea on ema ja tal on mingi kutt.Seetähendab, et enne mind oli tal see tainas olemas juba?!?Ja midakuradit sina vaikisid?Ära hakka mulle mingit india muinasjuttu siin ajama, sa tead, et ma seedi seda.''Dan'i jutu katkestas kelner kes talle kaks pudelit suht kanget viskit tõi.Ühelt korgi korkinud valas ta sealt suurema osa klaasi, kuid ülejäänud kulistas noormees kõrist alla.''Niisiis?''

[Sonea A. Lyre]

Sonea jälgis naeratamist ammugi ära unustades suht klaasistunud pilgul Roxi käitumist ning seda, kuidas koolikaaslased koheselt mingi teema peale said. Sõnatult vastu tooli seljatuge nõjatunud, pööras ta oma pilgu uuesti oma lauakaaslas(t)e poole, tahtmata hetkekski uuesti oma parima sõbranna poole vaadata. Ta oli niigi juba piisavalt näind. "Ma arvan, et me võiks nüüd.. minema hakata." lausus ta lõpuks Ryanile ning silmitses siis kulme kortsutades Bryanit, kellele see mõte kohe üldse ei paistnud meeldivad.

[Külaline]

Ota misasja, SINU ja Sonea vahel oli kaa midagi? Miks mina siin mitte midagi ei tea!? mõtles Rox vihaselt ning vastas siis endiselt šokiseisundis "Ma.. Ma ei tadnudki, et neil midagi on.. ja põnn, jah, Sonea tõesti kasvatab teda, aga et see nad nii lähedaseks teeb.. Mul on verd vaja"

[Daniel Hunter]

Daniel pööritas vaid kiirelt oma silmi, kui end tooliga kõikuma lasi.''Kust ma selle vere sul nüüd välja võtan?Mind sa siin nüüd küll ei...''Sõnas ta kiirelt lõppu, kui oma pilgu Roxile kinnitas.Uue sõõmu pudelist lonksanud viis ta oma pilgu hetkeks Soneale.

[Ryan Cran]

Ryan vaatas kulme kortsutades Rebeccat ning Sonea lause libises tal hoopiski kõrvust mööda. "kes see kutt on ?" kordas ta lõpuks Bryani küsitud küsimust, kui oli umbes minutit neid põrnitsenud ning nõksatas peaga Danieli poole.

[Sonea A. Lyre]

Sonea turtsatas natuke pahaselt, tõstis Bryani enda sülest maha ning vedas siis Ryani kättpidi Roxi ja Danieli lauani. "Nii. See siin on meie endine klassivend, Dan. ja see siin on Roxanne." lausus ta veidi irooniliselt ning viis siis kulme kergitades pilgu Danile, kohe tema järel Roxile ning lõpetuseks Bryanile, kes neile järgi oli tulnud ja nüüd jälle Sonealt kääst kinni võttis.

[Külaline]

Rox läks veel rohkem närvi kui märkas et nood lähemale tuld. "Jajahh, see on Ryanvärd ja see on Ryani Sonnumusi.." rääkis ta samamoodi irooniliselt Danielile pilk ühele laualinaruudule kinnitatud.

[Ryan Cran]

Ryan krigistas endamisi hambaid, kuid manas järgmisel hetkel näole särava naeratuse, kui käe ümber Sonea piha asetas, tüdruku endale natuke lähemale tõmbas ning Roxanne'i lause lõpus noogutas. "Me hakkame tulevikus kindlasti väga hästi läbi saama." lausus ta Danielile tähendusrikkalt ning vaatas siis naeratades oma 'pruudi' poole.

[Daniel Hunter]

Dan silmitses hoolikalt Roxi, kuniks sinna ilmusid ka need teised.Poisi näolt kadus kogu naeratus mis seal vähegi veel oli suutnud olla.Hambaid krigistades surus ta kinnise pudeli omale põue, ning tõusis.Vaatles hoolikalt Ryani silmi, kui lõpuks kergelt irvitama hakkas.''Seda me veel vaatame tolgus.''Lükkas ta Ryani kiirelt ja tugevalt parema käega eemale, kui veel pilgu Soneale viis.Kibedalt oma silmad mujale kolinud pigistas ta käed kõvasti rusikasse, ning tõstis pilgu lõpuks Ryanile.''Elame näeme, iseasi kes meist elab ja kui kaua...''Lõpetas ta lause, kui täiest jõust Ryanile vastu hambaid virutas.Järgmisel momendil viis ta pilgu Rox'ile, kui talle oma silmad kinnitas.''Ma siis lähen.''Ja potsatuse saatel ta kadunud oligi.

[Hanna M. Wilson]

Hanna astus muiates Tulemüüri ja märkas kaugemal natuke tuttavaid kujusid. Veelgi suurema muigega läks ta nende juurde ning silmitses neid kaks sekundit. "Sonea!" ütles ta äratundmis rõõmuga ja viis pilgu Rox'ile. "Oi, sina ka siin" lisas ta ning viis siis pilgu Bryanile. "Hellõu" ütles ta särava naeratusega "ma olen Hanna" tutvustas ta end viisakalt panemata tolle katkiseid hambaid tähele. "Mis teete siin?" küsis ta juba jälle Rox'i ja Sonea poole vaadates.

[Külaline]

Rox oleks peaaegu Ryan käitumise pärast infarkti saanud. Nüüd on siis kindel, Sonea ongi ta musi.. ma hakkan kohe nutma.. kuid siis järksu kiljus ja hüppas toolilt püsti kui nägi et too oma näkku ühe lohu juurde sai "RYAN! Kassa oled korras?! ee.. mitte et see mind huvitaks muidugi.." ning istus uuesti maha jätkuvalt ruudulist laudlina jõllitades. Hanna ega Danieli viimase lause eksisteerimisest polnud Rox üldse aru saanud. Miksmaüldse siin olen? Järgmisel hetkel oli Rox juba uksest välja jooksnud, nahkhiire muutunud, sest tal polnud päiksevarju kaasas, aga see ei huvitand hetkel eriti. Ropx suundus kuskile kesteabkuhumetsa.

[Sonea A. Lyre]

Sonea jälgis suht kohkunult, kuidas asjad tutvustamisest edasi arenesid. Sisimas oli tal tegelikult suhteliselt heameel, et Daniel enne ära ilmus, kui siin mingiks suuremaks kakluseks läks, kuid seda mõtet tagasi surudes pöördus ta ikkagi Ryani poole. "Sinuga on kõik korras ikka või ?" küsis ta tegelikult isegi suht teeseldud murelikkusega, kuna tal oli praegu kõikide muude asjade peale mõelda, kui selle kas Ryani huulest jookseb verd või mitte. Vastust eriti ootamata, kuna ta teadis mis see on, lisas ta "Te, ee.. minge Bryaniga koju, ma tulen.. hiljem järgi, eks ?" Veidi vabandavalt naeratades poisile kerge kalli teinud, lasi ta Bryani käest lahti ning suundus ammugi mitte naeratades kõrtsist välja.

[Sponsored content]