Esimest korda .

[James Hunter]

James sammus kotti seljal vedades, ning lõõtsutades mööda tänavat edasi . Ta oli täiesti eksinud, ning ta silmad liikusid otsivalt maja numbritel ringi . See pidi siis kool olema ? Kortsutas ta mõeldes oma kulmi, ning peatus . Istudes seejärel teeäärde maha . Noormehe silmad olid kinnitunud asfaldile, kui ta koti seljast võttis, ning sealt oma asju otsima jäi . Tal pidi ju ometigi mingi kaart või midagi olema .

[Rebecca M. Lyre]

Rebecca kergitas huvitunult kulmi, kui veidi eemal mingi täiesti võõras tüüp tee äärde maha istus. Kindlal sammul temani kõndinud, sättis ta end häirimatult tolle kõrvale istuma. "Sa oled suht eksinud," mainis tüdruk lõpuks, kui pilgu uustulnukale kinnitas ning teda siis kulme kergitades silmitses. Seda polnud just raske aimata, et ta uus oli - piisas vaid sellest, et näha, et tal kott seljas on. Ning arvestades, et R teda varem näind polnud, oli kõik loogiline.

[James Hunter]

James viis oma silmad neiule, ning naeratas talle kergelt, kui too rääkima hakkas . ''Juhtus jah, kas kool on lähedal ?'' Uuris ta kiirelt kulmi kortsutades, ning tõmbas mõlemad käised küünarnukkideni üles . Jäädes seejärel neidu vaatlema . Ta oli koti luku sulgenud .

[Rebecca M. Lyre]

Rebecca kergitas veidi üllatunult kulmi, kui tüüp talle täiesti normaalselt vastas - tavaliselt seda ei juhtunud - kuid naeratas siis lõpuks. "Sa kavatsed täna veel kooli jõuda?" muigas tüdruk aga silmnähtava lõbususega, kui võõra küsimust kuulis. Mitte, et kool siit umbes veerand tunni tee kaugusel ei oleks olnud, aga.. kas ta siis pidi seda k o h e teada saama? Pealegi ei teadnud R veel ta nimegi.

[James Hunter]

Poiss noogutas innukalt . ''Ma pean oma asjad ära viima ja sinna saarele minema .'' Lausus ta nüüd kergelt naeratades taaskord . ''James muideks .'' Lisas ta nüüd kiirelt ka oma nime, kui silmad lõbusalt ületee viis . Sealpool asuvat prügikasti vaatlema jäänud kortsutas ta kulmi, kui nägi, et tänavavalgustus lamp vilkus . Tal oli kindel tahtmine see korralikult tööle võluda .

[Rebecca M. Lyre]

Rebecca, kes nüüd vaikselt asjast huvituma oli hakanud, kergitas uudishimulikult kulmi. "Kui vana sa oled?" uuris tüdruk alustuseks, mõeldes endamisi, kas ta viitsib kõik küsimused ükshaaval ära küsida, või vuristab nad lihtsalt ette. Sellesmõttes, et.. kui vana ta on? See pole ju n i i oluline (okei, on küll aga siiski). Pigem nagu, et mis klassi ta läheb? Kuti nime kuulnud, muigas Rebecca kergelt. "James kes?" küsis tüdruk kohe, mõtlemata eriti sellele, et see oli see koht olnud, kus ta endanime oleks pidanud ütlema.

[James Hunter]

James muigas vaid kergelt . ''15, ja miks kohe nii ametlik ?'' Kergitas ta oma kulmi, kui koti luku sulges, ning end ettepoole veidike kallutas . Seejärel suunas ta oma silmad tagasi neidisele . ''James Saladus muidu .'' Lausus ta muhelema hakates, ning end kergelt liigutades .

[Rebecca M. Lyre]

Rebecca näole ilmus tahtmatult kerge muie. Viisteist.. "Kui ma ametlik oleks, siis ma teietaks sind. Aga noh.." lause pooleli jätnud, hammustas ta kergelt huulde, et mitte naeratada ja lause lõppu 'klassivend' poetada. Iga asi omal ajal, eksole. "Khm, see tähendab, et.. Ma olen Rebecca," lausus tüdruk lõpuks, kui järje peale tagasi sai ning kergelt muigas. Kui ta aga Jamesi vastust kuulis, kortsutas ta teeseldud nördimusega kulmi. "Nii vähe mind usaldadki või?" teatas ta üledramatiseeritud toonil, kuid muigas peagi (kas ta üldse muud teebki või? appi noh. ).

[Rebecca M. Lyre]

ot. sorry, emps tahab netti, tsau

[James Hunter]

Noormees muheles, talle meeldis tüdruku iseloom, see oli selline omamoodi . ''Iga asi omal ajal .''Lausus ta tähendusrikkalt silmi tagasi asfaldile keerates . Alles siis märkas nooruk, et väljas hakkab vaikselt juba pimedaks kiskuma, ning talle ei meeldinud see . ''Üldiselt läheb, pimedaks ehk võiksid mind koolini ära saata, seal saan vast ise hakkama .''Lausus ta end nüüd püsti ajades, ning kotti omale selga tõmmates .

[Rebecca M. Lyre]

"As you wish," muigas Rebecca kergelt, kui kuti vastust kuulis ning jättis esialgu selle teema sinna paika. Tunnis saab ta ju nagunii ta nime teada.. kui mitte juba varem, eksole. Jamesi ettepanekut kuulnud, ei suutnud tüdruk veidi lõbustatud naeratust tagasi hoida, kuid noogutas sellegi poolest nõustuvalt, mõeldes juba endamisi sada ühte varianti, kuidas ta Roxile James'i tutvustaks, kui ta neile ette juhtuks sattuma. Kiirelt end püsti ajanud, hakkas ta selg ees vaikselt liikuma, silmitsedes tähelepanelikult koolivenda. "Noh, lähme." lausus ta lõpuks ning naeratas kergelt.

[James Hunter]

''Mhm, on see siit kaugel ?'' Küsis James kulmi kortsutades . Üsna varsti suunas ta oma silmad neidiselt teele, kui tema kõrval sammuma hakkas . Avastanud, et kott tal liiga üleval on lasi ta seda allapoole, ning surus seejärel käed taskutesse jäädes maju teeäärtes vaatlema .

[Rebecca M. Lyre]

Rebecca suunurgad kiskusid vägisi üles, kuid peagi suutis ta enda näole tõsise ilme manada ning veendunult noogutada. "Mhmh, väga. Ma ei usu, et me enne koitu kohale jõuame," lausus ta umbes sellise tooniga, nagu see olekski tõsi, kuid noh.. Ilmselgelt oleks iga inimene ära taband, et nii kaugel see kaa polnud. "Sa hakkad koolis ööbima või kellegi teise pool?" uuris tüdruk mõne aja pärast, kui endamisi mõtlema oli hakanud, kust ta siia 'sattus.' Ehk siis, kas tal siin tuttavaid on.

[James Hunter]

Noormees pööritas silmi, kui oma silmad nüüd neidisele viis, ning teda vaatlema jäi . Ta uskus hetkel tõepoolest, et kool on siit umbes miili kaugusel . Õlgi kehitanud suunas ta silmad tagasi majadele, need olid kuidagi eriti omapärased . ''Koolis arvatavasti, Danny vähemalt rääkis esialgu nii, varsti lubas mulle siia mingi koha muretseda .'' Lausus ta nüüd taaskord silmi tagasi Rebeccale kinnitades .

[Rebecca M. Lyre]

Jamesi nägu näinud, peale seda kui ta kooli kaugust oli maininud, naeratas tüdruk lõbusalt, kuid ei öelnud midagi. Natuke võib ju enda teada kaa jätta. Kui ta aga kuti järgmist lauset kuulis, kergitas ta taas huvitunult kulmi. "Ta on siitkandist pärit?" uuris Rebecca ilmselge uudishimuga, mis oli ka absoluutselt loogiline, kuna siinkandis teadsid kõik kõiki.. Võinoh, vähemalt neid, kes vanad olijad olid.

[James Hunter]

''Danny ? Ta käis siin koolis, mingid aastakümned tagasi, nüüd elab Walesis .'' Lausus James lõbustatult, kui oma silmad taevasse lõi . Tundus nagu hakkaks sadama, ning seda koheselt muidugi kohe see taevas ka tegema hakkas . ''Seda, oli nüüd eriti vaja .'' Torises poiss, ning surus käed sügavamale jaki taskutesse .

[Rebecca M. Lyre]

"Ta on su isa?" päris tüdruk automaatselt, kui taas omale loogikale tugines. Teate küll - üks plus üks on kaks. Kui ta järgmisel hetkel aga mingit piiska oma käel tundis, kortsutas ta kergelt kulmi. Avades juba suud, et midagi halvustavat öelda, kuulis ta Jamesi lauset ning muigas kergelt. Mõne hetke pärast võttis Rebecca aga veidi kiirema tempo üles. Arvestades, et vihmaga kaasneb tavaliselt kerge tuul ning õhukeste riietega õues olemisele külmetus, oli see igati põhjendatud, eksole?

[James Hunter]

''Jep, kuradima vinge isa tegelikult .'' Lausus nooruk muiates, ning suunas oma silmad hetkeks taevasse. Saanud piisaga aga vastu silmi kiirendas ka tema oma sammu, ning suunas pilgu maha .

[Rebecca M. Lyre]

Rebecca kergitas taas lõbustatud muigega kulmi, kui koolivenna vastust kuulis. "Veab sul siis," mainis ta veidi lõbusa alatooniga, kuid ei kommenteerinud seda teemat rohkem. Tegelikult oli asi selles, et tänu kiirendatud tempole hakkasid nad koolile väga jõudsalt lähenema, isegi kui James ise seda veel ei teadnud. Ning samas tähendas 'suhteliselt halb' ilm seda, et väga vabalt võis varsti lähedusse Rose sattuda. Ning s e e omakorda tähendas, et Rebecca peab ära otsustama, mismoodi täpselt ta Jamesi sõbrantsile tutvustab. Tüdruku näole ilmus kerge muie.

[James Hunter]

Noormees kiirendas ka oma sammu, ning naeratades jalutas ta vihma käes ligunedes R'i kõrval rahulikult edasi . Kuna ta oli kindel, et koolimaja on kaugel ei lootnudki ta niipea sooja saada .

[Sponsored content]