Õhtul.

[Savannah Levine]

"Death...ania," veeretas Savannah juba jumal teab mitmendat korda õhtu jooksul üle keele. paganama õige nimi. Koht pole kunagi igavam olnud. Igavus oli nii paks, et see võis lämmatada.

Tüdruk surus käed püksitaskutesse ning hüppas kivilt-kivile juba ammu sissetallatud rada. Kõik oli nähtud, põhimõtteliselt ka tehtud... Nüüd, kus Carl läinud oli... prsh. End of the excitement.

Ja see kool... kuramuse kool. Kaua võib seda ühte ja sama jura kuulata? See sakkis, täiega.

Tüdruk libastus ühel kivil ning vandus, kui ta ühe käe tasakaalu taastamiseks - või pigem mitte selle totaalseks kaotamiseks - maha toetas ning sõrmede vahel midagi ligast tundis.

"Fain..." pistis tüdruk käe vette, et soppa maha pesta. "Külm ka veel..."

[Rose R. Cherry]

Eemalt lendas järjest lähemale üks pisike nahkhiir, ilmselt üsna märkamatu. Nähes kedagi, keda varem näinud ei olnud, üksinda, järve ääres... Ei. Tal ei tekkinud isu. Tal ei TEKKINUD ka igavust, tal juba oli see. Võõrast tüdrukust umbes kahe meetri kaugusel selja taga muutus ta tagasi inimeseks ning ütles: "Tervist! Õhtune üksik jalutuskäik?"

[Savannah Levine]

Savannah tõstis pilgu ning turtsatas. "Pigem lonkimine," parandas tüdruk mõrult, otsustades viisakuste vahetamise mõneks teiseks korraks jätta - tervitamine oli tähelepanu võitmiseks, nagu ka vabandamine. Võõra tähelepanu oli juba temal, seega...

Tüdruk ajas end sirgu ning pani käed uuesti taskutesse, jäädes uustulnukat tähelepanelikult silmitsema.

[Rose R. Cherry]

Rose turtsatas rõõmutult ning hakkas kuidagi pool-iseenesest kaasa lonkima, eeldades, et selleks pole vaja luba küsida. Muidu olnud veidi aega oma jalgu, maad ja kõike muud madalat jälginud vaatas ta nüüd võõrale otsa ja küsis: "Kes sul ära suri?" seda täiesti tõsiselt mõeldes.

[Savannah Levine]

Savannah tõstis üllatunult pilgu ning takseeris võõrast. "Ära... suri?" küsis ta igaks juhuks üle. Siiski oli see pigem retooriline küsimus, kuna tüdruku kõrvakuulmisega oli kõik korras. Savannah naeris ning vaatas taas jalge ette. "Tead, minul kahjuks ei ole hingel mingit südantlõhestavat lugu surnud või tapetud vanematest või õdedest-vendadest või kellestiganesest," sõnas ta õrna naeratuse saatel.

[Rose R. Cherry]

"Mis sul siis viga on?" küsis Rose üldse mitte solvavalt, sest ta võis küll olla... Rose, aga ta polnud nii tabamatu, et mitte aru saada, et tollel paha tuju oli. Tegelikult ta ei teadnud isegi, kui väga see põhjus võõrale räägitav on või kui väga see teda huvitab. Ta teadis, et kui ta juba siia tulnud oli, üksi või mitte, siis ta jääb siia kauaks.

[Savannah Levine]

Savannah naeris. "Missugused on mu sümptomid?" küsis ta juba lõbusamaks muutudes. Tüdruk tundus olevat... tüdruk. Parajalt uudishimutsev. Kuid selline otsekohesus oli midagi uut... heas mõttes uut. Värskendav.

[Rose R. Cherry]

"Kaks minutit tagasi: üksinda, väga mossis ja mõtliku näoga õhtul lonkimine," Rose võttis enda juttu hetkelise mõttepausi, ise kaa positiivsem olles, "ja fakt, et me siiamaani pole nimesid vahetada jõudnud. Praegu... su sümptomid on tunduvad poolkadunud." Nüüd naeratades ning ühe toki maast üles korjates lisas: "Ma olen Rose."

[Savannah Levine]

Savannah naeratas. "Savannah." Mõne sammu veel edasi kõndinud, venis ta naeratus veel laiemaks. "Ma nimetaks neid järsu üksilduse sümptomiteks," ütles ta aeglaselt. "Ja need on poolkadunud, kuna hetkel ma pole enam üksi."

[Rose R. Cherry]

"Savannah," korda Rose käesolevat tokki otsast järjest tükkide kaupa lühemaks murdes. "Järsu üksinduse ajal ühe inimesega suhtlemine on vaid poolraviv?" Teeseldes paari nuuksu küsis ta: "Mis minus siis puud on?"

[Savannah Levine]

Savannah naeris ning jäi seisma, lastes mänglev-kriitilisel pilgul üle Rose'i libiseda. "Y-kromosoom," ütles ta nägu tõsiseks sundides.

[Rose R. Cherry]

Silmad tõmbusid kergelt kissi, sest ta polnud oma õigeltmäletamises üldse kindel. "See on see mees-asi v?" küsis ta veidi segaduses. Tokk, mida ta järjest hävitas sai otsa, kuid ta leidis kohe uue, veidi sambalsema, ning alustas ühest otsast uuesti.

[Savannah Levine]

"Haha. Jah, aga ära võta isiklikult," üritas Savannah oma ütlust pehmendada. "Ma lihtsalt hängisin enne ringi ühe Chris'i-nimelise kutiga, kes eelmine aasta lõpetas ja nüüd olen ma end täiesti tegevusetult avastanud."

[Rose R. Cherry]

"Mis see meessugu siia puutub, kui te... lihtsalt...hängisite?" R tõmbas mõlema oma terava hambaga üle alahuule, mõeldes tüdrukutest, kelle iseloome mõndade poistega võrrelda... ei oleks aus. Sest need tüdrukud on mitu korda toredamad. Mis muidugi ei tähenda kõiki poisse ja kõiki tüdrukuid.

[Savannah Levine]

OT. S*****i ei saanud Rose'i mõttekäigust aru.

"Ma olen harjunud vastassooesindajatega hängima," ütles Savannah lihtsalt.

[Rose R. Cherry]

OT: Pole vajagi, kui järele mõelda, inimeste mõtetele reaalsuses on kaa päris raske järgi jõuda võinii, vot, ma olen reaalne .

"Sdllisel juhul nüüd sa kas harjud mitmekesisemaks," ütles Rose laia naeratusega, "või me leiame sulle uusi Y-kromomisiganes tutvusi. Mida eelistad?"

[Savannah Levine]

Savannah naeratas. "Kuidas oleks mõlemaga?"

[Selena Gortez]

Olla uus , võõras kohas on täiesti talumatu . Mõtles tüdruk ja astus lähemale sillerdavale järvele .
"Külm ." Pomises ta endale , kui oli käe vette pistnud ja katsunud , kas vesi on ujumiseks paras . Tüdruk hüppas mööda kive , suure ja üpriski kõrge kivi poole . Kui ta oli jõudnud soovitud kohta , ronis ta paar korda libastudes kivile . Selena istus kõrgusse ja jäi nautima vaadet teisele poole järve .

[Defany]

Kõndisin vaikselt mööda tallatud teerada vana ja pooleldi rohtu kasvanud järve ääres . Ei tea , kas keegi on siia uppunud või miks siin kedagi ei ole ? Mõtiskles Defy ja jäi puude vahelt vaatama noort ja küllaltki ilusat neiut .

"Defany" sõnasin talle oma nime kui olin märganud , et tüdruk ei pööra mulle erilist tähelepanu . Mängleva kerglusega olin üleval tema juures ning jäin ootama vastust .

[Selena Gortez]

Silmitsesin pisut aega võõrast , kes oli mulle äsja oma nime öelnud , ning tahest tahtmata hakkasin teda endaga võrdlema . Tüdruk , kes just minu juurde oli tulnud polnud kaugeltki kole . Tema silmad helkisid ja suu venis kõrvuni ,kui märkas , et olin teda juba piisavalt kaua jõllitanud .

"Selena" Vastasin talle ja naeratasin tagasi hoidlikult . Järgmise asjana märkasin tema kaunilt valmistatud võlukeppi .

[Sponsored content]