Hilisel õhtutunnil .

[James Hunter]

Noormees sisenes torni, ning sulges ukse vaikselt, kuigi see ka siis tegi oma kriuksuvat häält . Jamesil käisid seejärel külmavärinad üle keha, ning ta turtsatas vaid kergelt . End aknalauale istuma sättinud suunas ta võlukepi otsa pärgamendile, ning asus sealt midagi lugema . See oli osa mingist raamatust, ning nooruk üritas taibata, mis raamat see on, kui võlukepi otsast tuleva valgusega seda seal uuris .

[Carmen Water]

Carmen kõndis kergel sammul torni trepist üles ning seisatas ukse ees. Ta lükkas ust õrnalt, et see avaneks, ning astus torni.

"Oh, tere... Ma ei arvanud, et keegi siin on. Kas ma segan?" ütles Carmen kohe, kui uks oli sulgunud ja tema mingit noormeest märkas. Ta oli teda vist kunagi puhketoas näinud, kuna noormees tundus tuttav.

[James Hunter]

''Arvatavasti mitte, kui sa lased mul rahus edasi lugeda. Pealegi, pole mina mingi ütleja, kas sa võid siin olla. James üldiselt.'' Lausus ta naeratades, ning süvenes seejärel lehte uuesti, tal oli juba hakanud midagi koitma, kuid siiani ei olnud ta selles päris kindel .

[Carmen Water]

"Mina olen Carmen. Aga mida sa loed?" ütles Carmen kergelt pead kallutades.

Neiu astus ühe vaba aknalaua juurde ning istus sinna. Ta jälgis hetke poissi ning viis siis pilgu aknast välja.

[Sponsored content]