Re: Avastades üksikut maja.

[Kristian Roos]

Kristian lähenes majale,koputas,ootas.Keegi ei vastanud siis uks avanes salapäraselt.Ta astus sisse vaatas ringi...
Ta vaatas aknast välja ja nägi ilusat rohelist aasa kus lapsed mängivad ja linnud lendavad.Siis ta jooksis otsekohe õue.Ja mis ta nägi?Ta nägi aasa asemel raagus puid ja kuivanud lehtede lendlemist.Ta jalutas tagasi majja ja istus 1 diivani peale ja hakkas mõtlema.

[Külaline]

Roxanne lähenes ühele majale mida ta varem näinud polnud. Ta polnud varem üldse selles kandis eriti viibind. Ta läks aeglaselt ukseni ning tegi selle vaikselt lahti. Vähemalt üritas vaikselt , kuigi sealt uksest üks kurdistav krigin välja tuli. Roxanne jalutas aeglaselt ning ettevaatlikult sisse ning jäi huviga ümbrust uudistama

[Mark de Bismarc]

MArk uitas tänavatel. Ta märkas eemal üht maja. Mark ilmus suure popsatusega majja. "Hakkama sain!" mõtles ta endamisi. Ta vaatas pimedas ruumis ringi ja nägi kahte inimest. Need tundusid talle tuttavad. "Hei" ütles ta ja jäi huvitatult ringi vaatama. "Päris tolmnune koht siin," sõnas ta.

[Külaline]

Roxanne võpatas korraks kui Mark sinna ilmus. Siis ütles ta vaikselt "Tsau... Oled siin varem käinud?" Ise ta kolmandat inimest toas ei märganud.

[Mark de Bismarc]

"Ei ole" sõnas poiss ja vaatas uudistavalt ringi, "aga see on huvitav koht. Selline teistest eemal ja piisavalt üksik, et vahest siin konutada. Kuigi praegu on see väägagi ülerahvastatud" Poisile siin meeldis. Ta puhus kummuti pealt tolmu ära ja istus sinna peale. "Mis siis sind siia toob?" küsis ta tüdrukult.

[Külaline]

Roxanne vastas "Mm... uudishimu? Ei tea ... pole varem siin käind ja mulle lihtsalt meeldib vanu ja salapäraseid kohti avastada"

[Mark de Bismarc]

"Jah. See on tõesti veits salapärane. Peaks siin veidi ringi vaatama" Mark tuli kummuti otsast alla ja avas selle tolmuse sahtli. Suure nagina saatel tuli sahtel lahti ja sealt leidis ta väikese kuldse karbikese. "Vaata, mis see on" sõnas ta ja andis karbikese tüdrukule, kui seda avada ei suutnud.

[Külaline]

Roxanne võttis karbikese enda kätte ja vaatas seda hetke. Ta nägi et seal on mingi väike lukuava ning pani kihvaotsa selle sisse ning keeras. Karbikaan tuli lahti. Seal sees oli suure ja ehtsa rubiiniga sõrmus. Roxanne pani karbi kapiääre peale ning võttis sõrmuse enda kätte ning silmitses seda "Pääris kena"

[Mark de Bismarc]

"Ole ettevaatlik" hoiatas Mark "See on väga tumeda võluri maja olnud sisustuse järgi otsustades. Ära pane seda sõrme. See võib musta maagiaga seotud olla." Poiss astus ligemale ja vaatas sõrmust "Tõesti kena," Sõnas ta hämmeldunult. Kuldse sõrmuse keskel ilutses punane rubiin. Seda ääristasid väikesed kuldsed madu meenutavad ornamendid.

[Külaline]

Roxanne muigas ja ütles "Mulle on alati oht meeldinud" ning hakkas sõrmust sõrmeotsa panema

[Mark de Bismarc]

"pane siis" sõnas poiss ükskõikselt. Kui Roxanne ohtu otsis, siis ei huvitanud poissi tema käekäik. Oma viga, kui midagi jhtuma peaks. "No, kas surid juba ära?" Küsis ta veidi pilkavalt.

[Külaline]

Roxanne pööritas Marki lause peale silmi. Ta pani sõrmuse sõrme. Korraga läksid kõik uksed ja aknad pärani ning igalt poolt käis metsik ning tohutu tuul läbi. Roxanne lendas põrandale pikali ning järsult jäi kõik hästi vaikseks . Uksed ei paukunud enam ja mingit tuult ei olnud. Roxanne hakkas natuke kartma kuid üritades seda mitte välja näidata ütles ta "Ei surnud."

[õnn]

Sõrmus tndus oma väe vabanemist ning lahvatas uksed, aknad laiali. Ta oli lõpuks vaba! Aeternumi sõrmus! Lõpuks vaba ja igaveseks selle sõrmepanija juht. Katsetuseks pani sõrmus tüdruku paariks sekundiks minestama.

Ärge sõrmuse loitsimise tagajärgi ette kirjutage

[Mark de Bismarc]

Mark ehmus, kui sõrmus imelikult käituma hakkas. Ta ei arvanud, et midagi juhtuma peaks. Ta oli ju lihtsalt tüdruku üle nalja heitnud. "Kas sinuga on kõik korras?" Küsis ta murelikult, "Võta see ruttu ära?" Poiss kükitas tüdruku kõrvale maha ja vaatas teda murelikult.

[Külaline]

Roxanne oli kogu tegevusest niimoodi ära ehmunud et ta ei suutnud Markile vastata vaid hakkas täiest jõust sõrmust ära sikutama. Kuigi see ära ei tulnud . Roxanne muudkui kangutas ja kangutas seda nii et ta vampiiriveri sõrmes tulipunaseks läks. Roxanne'ile tulid pisarad silma. Püüdes pisaraid varjata (mis tal välja ei tulnud... Varjamine ei tulnud välja:D) ütles ta "Ega ma seda ohtu nüüd nii väga ka ei armasta" Järsku hakkas sõrmus ära kiskuvale käele elektrit anda kui seda puudutada ning Roxanne jättis selle rahule. Rox vaatas kuidagi paluva või abi ootava näoga Marki poole

[õnn]

Sõrmus tundis, et tüdrk on juba masenduse esimeses staadiumis. Veidi tugevamalt kuid ettevaatlikumalt hakkas ta tirima teda allapoole musta sügavikku, mis koosnes vaid masendusest.

[Mark de Bismarc]

"Ma ei mõelnud seda samuti nii" sõnas poiss vaikselt. Ta võttis tüdruku käe ja proovis sõrmust ära võtta. See ei õnnestunud. Ta nägi tüdruku silmis pisaraid ja see tegi haiget. "Oota hetk Ma proovin selle peal üht loitsu" sõnas Mark ja tõmbas võlukepi taskust välja "captum potestas" sõnas poiss võlukepiga sõrmusele osutades. See loits oleks pidanud musta maagia sõrmusest võlukeppi imema. Võlukepp oleks küll rikutud olnud, kuid sel hetkel ei olnud see üldsegi tähtis.

[Külaline]

Roxanne sirutas oma käe Marki poole ning lubas Markil selle peal ükskõik mis loitsu katsetada. Hetkel ta ei hoolinud mis see teeb. Ainus millest ta mõtles oli sõrmusest vabanemine

[õnn]

Sõrmus tundis, kuidas miski hakkas ta maagiat imema. Siiski laskis ta end lõdvaks, sest oli kindel, et temast midagi välja ie lähe.. Siis hakaks ta end kitsendama, et tüdruku sõrm valusamaks läheks. Ta läks järjest tulisemaks ja kitsamaks.

[Külaline]

Roxanne tundis et ta sõrm järjest valusmaks läheb. Ja valusamaks ja valusamaks ja valusamaks. Lõpuks oli sõrm nii valus et Roxanne hakkas kõva häälega nutma ning võttis kramplikult Marki ümbert kinni midagi ütlematta

[Mark de Bismarc]

Mark nägi sõrmuse kitsenemist ja seda, et see hakkas vaikselt hõõguma. Poiss lohutas tüdrukut ja proovis siiski veel midagi ette võtta. Ta pea oli mõtetest tühi just siis, kui seda paaniliselt vaja oli. Äkitselt turgatas talle pähe, midagi mida ta varem juba inimese peal katsetanud oli ja ta mõtles, et äkki on sellest ka nüüd abi. Mark sõnas Roxannele: "Proovi palun hetkeks keskenduda mul tuli veel üks idee. Mõte hästi pingsalt, et sa oled imetilluke."

[Külaline]

Roxanne ütles läbi pisarate "Okei." kuid ei saand aru miks Mark seda tahtis. Ta sulges silmad ning mõtles

[Mark de Bismarc]

Mark tõstis võlukepi ja suunas selle tüdrukule. Poisi suu liikus, kuid sõnu sealt välja ei tulnud. Roxanne hakkas aeglaselt kahanema ning oli lõpuks nii väike, et mahtus poisi käe peale seisma.

[Külaline]

Roxanne nagi kuidas ta imepisike oli kuid valu oli sama hull sest sõrmus oli kahanenud koos temaga. Roxanne vaatas meeleheitlikult Markile otsa ning küsis "Ja mida nüüd teha?"

[Mark de Bismarc]

Poiss tahtis ropendada, sest tema loits oli teda alt vedanud. Ta pani tüdruku uuesti kasvama ning sõnas: "Nüüd on veel ainult üks võimalus jäänud ja see pole üldse meeldiv." Mark vaatas kaastundlikult tüdrukule otsa ja sõnas siis võlukepiga üles osutades: "Accio Must Isand!" Poiss ohkas ja langetas ootusärevalt võlukepi.

OT: Oled sa kindel, et küüd õnne käest surma ei saa :d Kirjutasid ju sõrmuse eest :D

[Sponsored content]