Joomas(6)

Roxanne ütles muiates "SIND ma ära ei söö" ning vaatas lakke.

Roxanne ütles vaikselt "Okei" ning kiljatas natuke kui teda pritsiti. Ta tahtis seda naljaga tagasi teha ning lükkas poisi nii et too üleni vette kukkus.

Roxanne teeskles hirmunud nägu ning ütles nagu mingi seebika tibi häälega "Appi ma kardan!" ning pritsis Marki

Tüdruk naeratas ning küsis "Sul on tavaliselt siis halvem elu w?"

Rox lõi näost õhetama ning viskas Marki kõrvale rätikule pikali, et poiss seda ei näeks. "Sinuga ka" Ütles Rox kuna ei julgenud esialgu midagi muud vastata ja poiss oli kõik tema mõted ära öelnud. Roxanne mõtles hetke ning talle tuli idee korralikult väljendada oma tundeid Marki vastu. "Tead Mark" Alustas ta suhteliselt vaikselt "Mark, sa meeldid mulle"

Roxanne kartis kuidas poiss sellele reageerib sest järele mõeldes tundusid ta sõnad talle endale ka liiga otsekohesed, kuid need mõtted kadusid kui Mark teda suudles. Kohe täitis teda mingi eriline kõige imelisem tunne maailmas, eriline rõõm ja rahulolu just nagu kõik probleemid maailmas oleksid ära kadunud ning ta ei tahak olla kusagil mujal.

OT: tegelikult sa saad päris hästi hakkama XD


Kui Mark suudluse lõpetas oleks Roxanne justkui unenäost ärganud, kõik oli olnud nii ilus. Ta lõi näost jälle natuke õhetama kuid seekord ei saanud ta seda kuidagi varjata ning otsustas et kindlam oleks samuti poisile silma vaadata, kuid see ei ei teinud asja kergemaks ... sest tal olid tohutult ilusad silmad. "Mina sind ka" Ütles ta lõpuks kui oli poisi silmade lummusest üle saanud. Ta tundis oma nahal külma niiskust ning talle meenus,et ta on läbimärg kuid see ei olnud oluline, hetkel oli kõige olulisem Mark.

OT: Noh ega ma ka just mingi eri pro pole... Muide mis värvi silmad sul üldse on XD?

Roxanne oli taas justkui ilusaimas unenäos mida ta eales näinud oli, see oli unenäost veel väga palju ilusam. Mark oli maailma kõige armsam inimene, keda Roxanne teadis ja ta polnud kunagi enne kellegi teise vastu midagi sellist tundnud. Ta tundis Marki kätt enda seljal ja asetas hellalt oma käed ümber Marki kaela, ning lasi sel suudlusel kesta tema jaoks terve igaviku kuid samas ka ainult ühe väikse sekundi.

Purgis olev libahunt urises vaikselt. Ta ei suutnud välja pääseda. Järsku vajus ta kokku ja muutus jälle Silendaks, kes magas sügavalt.

Roxanne ei saanud poisist mitte midagi aru. See oli tegelikult juba teine kord. Tookord Grumvia tänaval oli ka Markil mingi salajane põhjus olnud - vähemalt tüdrukule tundus nii - et ta lihtsalt pidi ära minema. Tüdruk oli veidi pettunud kuid siiski ei hakanud küsimusi esitama vaid lausus vaikselt "Okei" ning võttis Marki käest kinni.