Omaette.

[Robert Syn]

Robert jalutas mööda koolimaja seljas musta värvi teksad,must triiksärk ja puna-must vest. Ta siis jalutas käed taskus trepist alla keldrikorrusele. Ta jalutas koridori lõpu poole ja jäi üks hetk seisma. Ta vaatas maha ja mõtiskles siis mineviku peale. Ta mõtles kuidas ta sai elus nii palju vigu teha. Kõigest üks ämbrite kolin. Koguaeg astud ämbrisse. Robby oli terve oma elu suht üksik olnud. Vanemad olid tal mõlemad surnud. Samuti ka vanavanemad. Ta oli Syn-idest ainus liige. Tüdrukutega pole tal samuti vedanud. Syn siis toetas enda selja vastu seina ja jõllitas lihtsalt maha.

[Külaline]

Keldrikorruse tühjas koridoris jalutas mõtliku pilguga noor tütarlaps. Tema pihani ulatuvad ronkmustad juuksed olid sirgelt õlgadel, nagu tavaliselt, kahvatut nägu kattis suhteliselt tugev meik. Riietus oli must, nagu tavaliselt. Maani ulatuva seeliku küljes rippus kolm nõtket ketti ning needirihm. Neidise kaelas oli kullast ketiga rist ning kaherealine spikerida. Lõpuks aga põrkas Samara kellegiga kokku. "Ai !" karjatas tütarlaps ning haaras enda õlast kinni. Ta vaatas otsa noormehele, kelle teele ta sattunud oli. "Robby," lausus tütarlaps ehmunult ning taganes noormehest.

[Robert Syn]

Robert ehmatas veidi kui järsku keegi talle komistanud oli . Robby siis vaatas imestusega Sam'i otsa ja mõtles mida ta siin üksikus paigas teeb. Robby siis tervitas teda sõbralikul ja veidi üllatunud toonil :" Em..Hey Sam. Mis sa siin pimeduses kondad?" Robby korra sügas kukalt ja vaatas siis kaugemale koridori korra ning siis viis pilgu tagasi tüdrukule.

[Külaline]

Samara pahur ilme näol hakkas aeglaselt hajuma. "Mõtlesin siin," lausus ta tusaselt ning pööras pilgu taskusse, asetades käed rinnale risti. Ta vaatas vaikides ringi. "Mis ise siin tegid ? Mis koht see üldse on ?" küsis tütarlaps ning pööras enda pilgu taas Syn'le, ise nüüd naerma puhkedes. "Vabandust, ma olen Deathanias suht kaua olnud aga pole siin lihtsalt kunagi käinud," lausus tüdruk muigega.

[Robert Syn]

Syn pistis käed tasku ja vastas tüdrukule:"Ma pole ise just kaua Deathanias olnud ,aga siin ma käin suht tihti. See selline mahajäetud koridor,minu arust. Keldrikorrusel neid vist on veel. Aga siin hea mõelda ja omaette olla, mitte ,et sa peaksid lahkuma. Just oligi vaja seltskonda." Robby pööras pilgu ühele kaugemal olevale ämblikuvõrgule. Robbyl oli hea meel ,et keegi tuli, tal oligi just liiga masekas tuju tulnud.

[Külaline]

Samara turtsatas kergelt. "Ma ise pole ka kaua Deathanias käinud. Käisin varem Sigatüükas, kuid teatud asjaoludel pidin ma siia tulema," lausus neidis, kuid järgmine pani ta kiljatama ning noormehe seljataha jooksma. Nimelt jooksis tütarlapse jalge eest mööda arglik hiireke, kes peagi mingisse urgu kadus.

[Robert Syn]

Noormees korra mõtles miks ta Sigatüükast siia tuli. Rob ise on Deathanias kuna ta vanemad ja vanavanemad käisid siin koolis. Kes nüüdseks surnud. Nähes hiirekest üllatus noormees veidi ,et tüdruk ta seljataha jooksis. "Keldris on hiired ka. Vbl oleks pidanud mainima." ütles Robby muigega. "Esimesed päevad tundsin ma keldris suht kõhedalt tänu nendele närilistele ,kuid nüüdseks olen harjunud."

[Külaline]

Samara vaatas nüüd ehmunult noormehele otsa. "Ma teadsin seda," lausus tütarlaps selle peale. "Ma lihtsalt.. ehmatasin," lisas Sammy, pöörates nüüd punastades enda pilgu maha. "Ega ma tegelikult hiiri ei kardagi," leelotas tütarlaps nüüd juba piinlikusest naerma puhkedes.

[Robert Syn]

Robby naeratas selle peale ,et tüdruk ajab oma hiirekartust tagasi. Robby siis vaatas naeratusega tüdrukule otsa ja küsis:"Mis su lemmikuim loom muidu on? Minu lemmik on hunt." Robby küsis seda ns jutuarenduseks ja natuke ka huvi pärast ,et teada saada milline Samara on. Robertile tundus see tüdruk huvitav olevat.

[Külaline]

Sam vaatas noormehele jahmunult otsa. "Minu lemmikloom on ka hunt. Samuti meeldivad mulle kassid kuid ma lihtsalt armastan hunte," lausus tütarlaps kerge muigega noormehele. Aeglaselt vajus ta seina najal olles põrandale istuma. Ta sulges hetkeks silmad ning kuulatas vaikust.

[Robert Syn]

Robert istus samuti põrandale maha ,aga ennem tõmbas ta käega põrandalt tolmu ja mustust eemale ,et vältida riiete määrimist. Rob vaatas koridori kaugemasse ossa mis oli pime. Pika aja peale hakkas vaikus natuke imelikuks muutuma ja Robert siis lausus:"Kas räägiksid endast natuke? Nt mis on su lemmikvärv, kas tegeled muusikaga jne."

[Külaline]

Samara mõtles väheke, kui oli kuulnud noormehe küsimust.
"Mu lemmikvärvideks on must ning punane. Ja ma tegelen muusikaga. Noh, tegelikult ma tegelesin kunagi rohkem, kuid ma pole enda kitarri siiski päris unarusse jätnud," sõnas neidis õlgu kehitades. Tütarlapse pilgus helkis nukrus, nagu koguaeg viimasel ajal. Ta pööras enda pilgu noormehele. "Tead, sa oled mulle väga tuttav. Juba siis, kui me tutvusime, tundus mulle, et ma tean sind minevikust," lausus Sammy lõpuks.

[Robert Syn]

Robby üllatus tüdruku viimase öeldu peale. Tal oli üllatunud näoilme. Robby siis ütles:"Väga imelik ,sest mul oli täpselt sama tunne ,nagu ma oleks teid varajasest lapsepõlvest saati tundnud. Väga huvitav." Robby vaatas tüdrukut pilguga ,et kas ikka on kusagil teda kohanud või on lihtsalt mingi Saatuse trikk jälle. Tüdrukut natuke aega silmitsedes viis ta pilgu kõrvale mõeldes mida tüdruk arvab ,et teda tihti mingi Robby sugune silmitseb.

[Külaline]

Samara kegitas üllatunult kulme. "Väga huvitav," lausus tütarlaps ning üritas meenutada, et äkki ta on Robertit mõnel läbul näinud. Omal ajal oli Samara ju ülepäeviti mingisugusel peol ning tutvus erinevate inimestega. Siiski ta ei uskunud, et Rob selline olnud oli. Vaikselt pööras ta enda pilgu taas noormehele ning jäi teda silmitsema.

[Robert Syn]

Robby vaatas enda ette maha ja mõtles. Lõpuks ta sai aru ,et Saatusel on midagi plaanis. Robby vaatas korra tüdrukut ,aga ainult hetkeks. Siis tõusis Rob püsti ja jalutas natuke kaugemale. Ta siis toetas end küljega vastu seina ja vajus mõtesse. Ta mõtles ,et sellist asja just iga päev ei juhtu. Üks tüdruk Sigatüükast tuleb Deathaniasse. Satub keldri mahajäetud kõrvalkoridori ja komistab just Robby otsa. See on tõesti huvitav.Koridori valitses vaikus.

[Külaline]

Samal ajal, kui noormees oli eemale astunud, ristas tütarlaps sõrmed ning ajas end rätsepistesse istuma. Pilk maha suunaud, hakkas ta igavusest mingit viisikest ümisema. Ei, Robby polnud igav kuid parajasti oli neil jututeema justkui läbi saanud. Samara oleks pärinud ja küsinud noormehelt palju asju, kuid ta ei soovinud lihtsalt endast mingit idioodi muljet kohe enda pärimise tõttu jätta.

[Robert Syn]

Robby siis läks tüdruku juure tagasi ja istus temaga vastamisi. Ta vaatas tüdrukule silma ja küsis tagasihoidlikult:"Miks? ..Miks sa muidu Sigatüükast....siia tulid? Kui tohib küsida. Te ei pea vastama kui ei ole tahtmist." Robby mõtles ja lootis ,et ta selle küsimusega midagi ära ei riku. Robby silmitses tüdrukut ja põrandat korda mööda.

[Külaline]

Kuulnud Rob'i küsimust, ohkas tütarlaps vaikselt ning toetas enda pead taas vastu külma ning rõsket kiviseina. Robert polnud ju olnud esimene inimene, kes seda küsinud oli. "Ma põgenesin mineviku eest," lausus tütarlaps lõpuks lihtsalt ning salapäraselt. "Kuid sellist kohta pole minu jaoks, kus ma minevikuga kokku ei puutuks," lisas ta lõpuks vaikse ohkega ning sulges taas silmad.

[Robert Syn]

Robert viis pilgu maha ja lausus tüdrukule:"Ma palun vabandust." Robby siis tõstis enda pilgu tüdruku näole ja küsis:"Kas on midagi mida sa minu käest tahaksid küsida. Võid küsida mida iganes tahad." Robby mõistis ,et ta oli tüdrukuga liiga kinnine olnud samas kui tüdruk nii avameelne.

[Külaline]

Samara manas näole kiire naeratuse, mis kadus sekundi murdosa jooksul. "Ära vabanda. Sina ju küsisin ilusti," lausus neidis käega lüües. Kuulnud aga, mida noormees järgmisena ütles, avas tüdruk silmad ning pööras pilgu niiskele laele. "Sa mõnd pilli ka mängid ?" Küsimus oli esimene, mis talle pähe turgatas. Naerma puhkedes vaatas ta nüüd noormehele otsa.

[Robert Syn]

Robby vaatas neiule silma ja naeratas. Ta vastas küsimusele:"Mhm. Mängin küll, nimelt kitarr ja flööti. Ise?" Robby hakkas kätega põlvede peale trummeldama vaikselt. Robbyle meeldi Samaraga koos olla. Ta tundis end temaga vabalt ja õnnelikuna. Robbyl ei olnud kedagi teist Deathanias. Nüüd on tal 1 sõber kellega suhelda.

[Külaline]

Samara muigas kergelt. "Arvasingi.." pomises ta ning ohkas sügavalt. "Ma mängin samuti kitarri. Varem mängisin ka klaverit, kuid see on ajapikku ununenud." Tütarlaps pööras pilgu noormehele ning silmitses teda pikalt. "Sul on oma bänd ka ?" küsis Sammy lõpuks uudishimulikult noormehelt.

[Robert Syn]

Robby vaatas neiule sõbralikult silma ja vastas:"Ei ole, kahjuks. Aga sul endal?" Robbyle meeldis see ,et tal oli tüdrukuga midagi sarnast. Robby lõpetas jalgadel trummeldamise ja jäi ämblikuvõrku vaatama mis varem oli tervem ,kuid nüüd on kuidagi lagunenud. Robby siis raputas korra pead ja viis pilgu tagasi Sam'ile.

[Külaline]

Samara naeratas kergelt, kuid raputas lõpuks pead. "Kunagi oli, aga laiali läksime," lausus tütarlaps ning vaatas noormehele silma. Lõpuks ta aga võpatas kergelt ning pööras pilgu maha. Naeratus tema näolt ei kustunud.
"Ega praegu poleks bändi peale erilist aega ka tegelikult. Ja noh.. Ma ei tea, kui palju Deathanias muusikaandelisi inimesi on ning ega ma paljusid siit koolist ei tunne ka," seletas ta lõpuks, ise endiselt maad jõllitades.

[Robert Syn]

Robby vaatas enda ette ja viis siis pilgu tagasi tüdrukule ja ütles:"Ma tegelt ei tunne siit koolist kedagi peale sinu." Robby oli natuke kurb ,et Samara oli ainuke sõber tal Deathanias, aga võibolla on Rob selles ise süüdi ,aga see ei omanud tol hetkel tähtsust. Tähtsam oli Robbyle see ,et ta on koos oma sõbraga keldris veetmas mõnusalt aega.

[Sponsored content]