Jalutamas

Janette tuli parasjagu kooli üksest välja, kui ta oleks peaaegu ühe poisiga kokku põrganud. Poisil oli igaljuhul kiire olnud. Tüdruk suundus siis edasi kooli õue poole. Ta ei olnud siin varem olnud. Õigupoolest pole ta siinseid maid üldse uurimas käinud. Tüdruk alles jõudis siia ning tal pole veel selleks aega olnud. Täna hommikul oli tüdruk aga mõelnud, et nüüd on vaja ikka kooli alasid ka natukene uurida ning otsutas, et kooli õu sobib küll. Tüdruk armastas selliseid paiku nagu see siin. Raagus puud, tühjus ja kerge ebasõbralikkus. Ehk isegi natuke tumedust. Nagu ta ka eelistad suvele talve, mil pimedat ja külma aega palju rohkem leidus. Janette ronis ühele veidkene suuremale kivile ja võttis seal istet, Ta vaatas kerge huviga enda ümber ringi, et kogu alast veidi rohkem aimu saada. See paik isegi meenutas talle midagi. Selle koha peal vajus tüdruk mõttesse ja tema silmad ei registreerinud enam midagi, mida need nägid.

Aleera läks kooli õuele, kleidi saba taga lehvimas.Ta läks ühe maja varemete juurde.Teisi ta muidugi ei märganud.Ta läks maja varemete keskele ja istus ühte kohta mille ümber olid kõrgemad seinad.Ta jäi vaatama ühte maja varemete kõrval olevat raagus tamme puud.

"Ei, ei sega.", ütles Aleera tüdrukule kes teda kõnetanud oli.Ta vaatas tüdrukut veidikese hindava pilguga."Aleera Dragulia olen.", tutvustas vampiiritar ennast.Ta muigas vaikselt, ilma hambaid paljastamata.

"Crudelisest.", lisas ka Aleera."Mitmes aasta?", päris neiu, et saada rohkem teada oma kaaslasest.

Aleera noogutas korra."neljas.", vastas ta Missy'le.Ta vaatas jälle raagus puu poole.

"Noo... ,a olen vampiir, aga sõbralikumat sorti.Sa tead mind võibolla sellest, et ma olen Roxanne poolõde.", lausus Aleera.Ta ei saanud miskipärast oma pilku selt puult.See puu oli nii imeliselt ja maagiliselt raagus.

"Jahh, kui sa mõtled Krahv Vladislavjus Dragulia't, siis ta on mu isa.", lausus Aleera.Ta kuulas Miseria küsimuse ära."Noo kui sa oled nõus seda rääkima, siis ma võin kuulata küll.", lausus Aleera vastuseks.

Aleera turtsatas Missy esimese lause peale."Minult on mõtetu autogrammi küsida.Ma olen ainult oma issi võsuke.", lausus ta."Noo näiteks midagi huvitavat."lisas Al vastuseks Miseria küsimusele.

"Noo, ega vist ei löö jahh.", lausus Aleera turtsatuse järel.Tüdruk vaatas nüüd taevasse kerkinud täiskuu poole.

"Sinul ei ole, aga mu vaenlastel või lihtsalt minu jaoks nõmedatel inimestel on.", lausus Aleera naeratades ja paljastades kihvad."Muide sa oled mu esimene sõber siin koolis.", lisas Aleera, vaadates igatseva pilguga täiskuud.

"Mul Durmstrangis mõni ikka oli.", muigas Aleera.Sellega meenusid talle Marishka, Veroona, Bradley ja paljud teised sõbrad.

"Marishka ja Verona olid jahh ja minu nõod kaa.Bradley oli mu poiss.Ta ei olnud küll vampiir, aga ta oli eriline inimene.Oli ka teisi, näiteks kaksikud Jacki ja Jane.", rääkis Aleera.Ta oleks juba tahtnud vaheaega, et minna Transilvaaniasse.

Aleera kortsutas kulmu."Miks te tülli läksite?", päris Aleera.